Eesti Post muudab alates 31. maist universaalse postiteenuse hindu ja tüüptingimusi, mis tähendab hinnatõusu. 

Siseriikliku lihtkirja saatmisel tekib kaks erineva kandekiirusega teenust ehk kirja ja ekspresskirja teenus, postipakkide saatmisel lihtsustub kaaluvahemike arvestus ning ühtlustub maksikirja ja standardpaki teenus. Hinnamuudatus puudutab kõiki universaalseid postiteenuseid (UPT) ning ei puuduta vabaturuteenuseid, sealhulgas pakiautomaadi teenust, ärikirjateenust ja muud sellist. 

„Postiteenus on langevatest mahtudest hoolimata Eesti rahvale oluline ning oluline on selle jätkuvuse tagamine,“ ütles Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel. „Universaalse postiteenuse hinnamuudatuse eesmärk on kindlustada esmatasandi postitöötajate palgatõus ning tagada postiteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet.“

Kuna siseriiklikust hinnast sõltuvad rahvusvahelised tasud, võimaldab hinnamuudatus küsida ka teistelt riikidelt õiglasemat hinda sissetulevate saadetiste käitlemise eest.  

Siseriikliku lihtkirja saatmisel tekib kaks erineva kandekiirusega teenust,  milleks on kiri ja ekspresskiri. Praegu saab kirja saata lihtkirjana, mis edastatakse üleandmisele järgnevaks tööpäevaks ning teenuse hinnaks on 0,65 eurot. Alates 31. maist saab valida kahe võimaluse vahel: kas kiirem ja kõrgema hinnaga ekspresskiri, mille puhul tagatakse edastamine üleandmisele järgnevaks päevaks, või soodsam valik, kus kiri edastatakse kolmandaks tööpäevaks. Kirja hind on 90 senti ja ekspresskirja hind 1,50. Ekspresskirja saatmiseks on vajalik kasutada spetsiaalset oranži ümbrikku, millele on juba trükitud postmark.

„Teiste riikide kogemus on kinnitanud, et siseriiklike kirjade ja postkaartide puhul rahuldab enamikku saatjaid see, kui kohaletoimetamine toimub mõne päeva jooksul – eriti kui see tähendab ka soodsamat hinda,“ ütles Arumeel. „Teistelt riikidelt saadavad tasud lähtuvad aga ekspresskirja hinnast ning uus hind võimaldab küsida teistelt riikidelt sissetulevate postisaadetiste käitlemise eest õiglasemat tasu.“

Välisriikidesse kirja saatmisel kehtib kõikidesse maailma riikidesse saatmiseks hind 1.90. 

Universaalse postiteenuse hinnamuudatus puudutab riigisisese ja rahvusvahelise standardpaki teenust ning ei puuduta pakiautomaadi ega kullerteenuse tasusid. 

Riigisiseste standardpakkide puhul teenuses muudatusi ei ole ja muutub ainult hind. Näiteks maksab postkontorist postkontorisse ühe kuni kahe kilogrammi raskuse paki saatmine alates 31. maist 5,56 eurot varasema 4,08 euro asemel, 19-20 kilogrammi raskuse paki saatmine 11,50 eurot varasema 8,40 eurot asemel.

Rahvusvahelise standardpakkide puhul on ühtlustatud tähtmaksikirja ja standardpaki teenused ehk kuni ühekilostel standardpakkidel on sarnaselt maksikirjale kolm kaaluvahemikku ja kaaluvahemikus kuni kaks kilogrammi kehtib sama hind kui tähtmaksikirjal. Näiteks maksab nii Soome saadetav standardpakk kui tähtmaksikiri kaaluga kuni 0,25 kilogrammi 31. maist 7,50 eurot.

Lihtsustamaks rahvusvaheliste standardpakkide hinnakirja postiteenuse kasutaja jaoks, kehtib rahvusvahelistele postipakkidele kaaluga kaks kuni 20 kilogrammi neli kaaluvahemikku.   

Maksikirja tasuga ühtlustamise ning raskemate pakkide kaalukategooriate liitmisel osade kaalukategooriate tasud osadesse riikidesse saatmisel ka langevad.  

Terviseameti hinnangu kohaselt on COVID-19 leviku tempo Eestis aeglustunud, 10 000 elaniku kohta on hetkel tuvastatud 12,4 positiivset juhtu.

Kokku on testitud ligi neli protsenti Eesti elanikest, tehtud testidest on positiivseks osutunud 3,4 protsenti, edastas amet värske situatsiooniülevaate andmeid. Tulemuste kohaselt on positiivsete osakaal Saaremaal 16,4, Võrumaal 4,6 ja Pärnumaal 3,1 protsenti.

Ülevaade kajastab tehtud teste ja COVID-19 positiivseid tulemusi maakondade lõikes, hospitaliseerimise dünaamikat, juhitaval hingamisel patsientide vanuselist struktuuri ja suremuse näitajaid.

Ülevaates on kajastatud ka kõik terviseametile teada olevad välismaalt sisse toodud laboratoorselt kinnitatud COVID-19 juhud riikide kaupa. Teadaolevaid sisse toodud juhte on 118 ja need pärinevad 21 erinevast riigist. Enim juhte on sisse toodud Austriast - 34, järgmisel kohal on 23 juhuga Itaalia ja kaheksa juhuga Prantsusmaa.

Kuigi levik on aeglustamas, tuleb terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popovi sõnul eriolukorra lõpuni ettevaatlik olla. "Kui kaotame valvsuse liiga vara, võib see tühiseks muuta ka kõik varasemad pingutused. Seetõttu peame kindlasti piirangutest veel kinni pidama," ütles Popov.

Eriolukord seoses koroonaviiruse leviku piiramisega kestab Eestis 17. maini. Eriolukorra ajal kehtib avalikus kohas viibimisel kaks pluss kaks reegel.

Keelatud on kõik avalikud kogunemised, kinoseansid, üritused ööklubides, etendused, kontserdid ja konverentsid ning spordi- ja liikumisüritused. Samuti on keelatud muuseumide ja muude näitusasutuste külastamine.

Viibimiskeeld kehtib avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ja mänguautomaatide saalides, vesipiibukohvikutes, meelelahutus- ja lõbustusasutustes ja laste mängutubades.

Välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid avatakse 2. mail, mil hakatakse lubama ka spordiürituste korraldamist õues.