. 
Kolmapäeval maksab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) välja mesilasperede toetuse 1383 mesinikule, tänavu on eelarve suuruseks 600 000 eurot.
Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub toetuse saamise nõuetele vastavaks tunnistatud mesilasperede arvust. 27. septembril kinnitas PRIA peadirektor käskkirjaga 2019. aastal mesilaspere toetuse ühikumäära, milleks on 19,48 eurot mesilaspere kohta, teatas amet.
Kokku määrati mesilaspere toetust 1383 mesiniku 30 783 mesilasperele summas 599 653 eurot. Ühe taotleja taotlus jäeti rahuldamata, kuna kohapealses kontrollis leiti kolme mesilaspere asemel kaks mesilasperet ning mesilasperede arvu vähenemine ei olnud tingitud vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemisest.
Toetus makstakse taotlejatele välja 2. oktoobril. Taotlejatel on võimalik tema kohta tehtud toetuse otsusega tutvuda elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.
1. maist kuni 15. maini said mesinikud taotleda PRIA-st toetust mesilasperede pidamise eest. TARU toetuse taotluse esitas 1384 taotlejat, toetust taotleti kokku 30 809 mesilasperele. Toetuse saamiseks pidi taotleja pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.
Eesti meeste kõrge enneaegne suremus peegeldab ennasthävitavat tervisekäitumist, selgub Tervise Arengu Instituudi hiljuti avaldatud uuringu tulemustest.
Tervise Arengu Instituut uuris täiskasvanud rahvastiku enneaegset suremust, kasutades surma põhjuste registri andmeid 1995–2016, edastas instituut. Kuigi suremus hakkas alates 1995 püsivalt langema keskmiselt 4 protsenti aastas, ei ole vähenenud naiste ja meeste enneaegse suremuse erinevus. Kõige suuremad lahknevused torkasid silma surmapõhjuste juures, mis on otseselt seotud tubaka suitsetamise ja alkoholi tarvitamisega.
Kogu perioodi jooksul ületas meeste üldsuremus naiste suremust kolm korda. Kui naiste surmajuhtudest esines vanuses 20–69 eluaastat 23 protsenti, siis meestel 54 protsenti. Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine on tugevad riskitegurid kõige sagedamate surmapõhjuste puhul – vereringehaigused, kasvajad, seedeelundite haigused ja välispõhjused. Meeste kordi kõrgem suremus nimetatud haiguste ja mürgistuste/vigastuste tõttu viitab meeste hulgas enam levinud alkoholi tarvitamisele ja suitsetamisele.
Kopsuvähi surmarisk oli meestel keskmiselt seitse korda kõrgem kui naistel, kuid meeste suremus oli langeva, naistel tõusva trendiga, mis näitab suitsetamislevimuse vähenemist meeste hulgas ja suurenemist naiste hulgas (viivitusaeg paar aastakümmet). Meeste suremus alkoholismi ja alkoholimürgistuse tõttu oli neli korda kõrgem kui naistel. Meeste suremus ülemiste hingamisteede ja söögitoru vähi tõttu ületas naiste suremust kümme korda, peegeldades suitsetamise ja alkoholi koosmõju.
Lehekülg 1471 / 1936
