Möödunud nädalal registreeriti 1534 uut töötut, mis on eelneva nädalaga võrreldes 2-protsendine kasv; pühapäevase seisuga oli töötuid 48 822. 

Seejuures kasvas registreeritud töötute arv möödunud nädalal aeglasemalt kui varasematel eriolukorra nädalatel, teatas töötukassa. Registreeritud töötute arv on kuuga kasvanud 15 protsenti, töötuse määr on 3. mai seisuga 7,5 protsenti.

Kuigi töötuna registreerimiste arv eelmisel nädalal oli madalam kui varasematel nädalatel, siis tuleb töötukassa teatel ka arvestada, et möödunud nädalasse jääb üks riikliku püha päev, mistõttu registreerimisaktiivsus oli tõenäoliselt mõnevõrra madalam.

Eelmisel nädalal lisandunud uutest registreeritud töötutest 34 protsenti olid oma viimaselt töökohalt koondatud. Koondatute osakaal on veidi kasvanud.

Registreeritud töötuse määr oli 3. mai seisuga kõrgeim – 13 protsenti – Ida-Virumaal ja madalaim – 4,6 protsenti – Hiiumaal. Alates eriolukorra väljakuulutamisest on registreeritud töötus kasvanud kõigis maakondades. 

Kokkuvõttes on registreeritud töötute arv alates eriolukorra algusest 13. märtsil kasvanud 33 protsendi võrra. Töötuna arvelolek on eriolukorra ajal lõpetatud enam kui 5500 korral. 

Eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamisteate viis asutust, kelle poolt esialgselt esitatud informatsiooni alusel kavandatakse koondada 317 töötajat. Seda on oluliselt rohkem kui paaril eelneval nädalal – ülemöödunud nädalal esitas kollektiivse koondamisteate kolm asutust, mis puudutasid 84 töötajat. Nädal varem oli asutusi viis ning koondatavaid töökohti 153.

Seejuures puudutavad möödunud nädala koondamisteated peamiselt kolme suurt hotelli, kus esialgse informatsiooni kohaselt kaotab töö 251 Inimest. 

Töötasu hüvitamist on maikuust võimalik taotlema hakata ka aprillikuu eest, mistõttu on hüvitise saajaid oluliselt rohkem kui varasemal nädalal, sealhulgas on hüvitist on määratud ka mitmetele suurettevõtetele.

Aprilli töötasu hüvitamiseks on mai esimestel päevadel avalduse esitanud 2002 asutust, kes on taotlenud töötasu hüvitamist 24 677 inimesele. Kokku on nelja nädala jooksul taotluse esitanud enam kui 7700 ettevõtet, kes soovivad ligikaudu 54 200 töötaja töötasu hüvitamist. 

Otsus hüvitist maksta on pühapäevase seisuga tehtud 6243 ettevõtte 38 000 töötajale. Töötasu hüvitiste kogukulu on tänaseks 33,13 miljonit eurot. 

Töötasu hüvitisi makstakse välja igal tööpäeval. Ettevõtete nimekiri, kelle taotlused on rahuldatud, on leitav töötukassa lehelt. Nimekirja uuendatakse igal esmaspäeval.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raius 20. märtsist 3. maini üraskite tõrjeks metsa ja jätkab tormikahjustuste likvideerimisega 947 hektaril, et tõkestada kahjuri levikut tervetele kuuskedele.

Tõrjetöödel lähtuti RMK töötajate kogutud seireandmetest, teatas pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Mai alguse seisuga on RMK hallatavas majandusmetsas tuvastatud eelmisel aastal tekkinud üraskikahjustusi 2794 hektaril. Tõrjetöid tehti 20. märtsist 3. maini 947 hektaril.

„Teostasime tõrjetöid kõige suuremate kahjustustega puistutes, kus langetasime juba kahjustatud kuuski ja üraskite lõksu meelitamiseks ka püünispuid. Puud jätsime metsa ootama peagi talveunest ärkavate üraskite tulekut, et need seejärel juba koos üraskitega metsast ära viia,“ rääkis RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

Alates 4. maist RMK enam senises mahus üraskite tõrjeks metsa ei raiu. Kuna ajaperiood üraskitega värskelt asustatud püünispuude metsast äraviimiseks on lühike, ei saa RMK enam täiendavalt uusi püünispuid juurde langetada – vastasel juhul ei jõuta neid piisavalt kiiresti metsast likvideerida, teatas pressiesindaja.

Nimelt tuleb püünispuud metsast ära viia siis, kui üraskid on talveunest ärganuna need asustanud, ent pole jõudnud veel asustada  teisi lähedalasuvaid veel terveid kuuski. Seetõttu on oluline reageerida kiiresti ja täpselt, et tabada õiget hetke, mil üraski lendlus on täies hoos ja püünispuud kahjuritega täitunud, ent uued suuremad kahjud veel tekkimata. Mullas talvitunud ürask hakkab lendlema ja puid asustama alles siis, kui pinnas on soojenenud 10 kraadini ja õhk üle 16 kraadi. Õige aja saabumisest annavad märku üle Eesti paiknevad RMK üraski lendluse seirejaamad.

„Lisaks kaardistasime 1625 hektari ulatuses värskeid tormikahjustusi, mis tuleb likvideerida. Kui me tormist kahjustatud puid metsast ära ei vii, on nad ahvatlevaks söögilauaks üraskitele, keda meelitab eelkõige just nõrgestatud ja kahjustatud kuusk,“ rääkis Uuetalu.

Kõik metsamajanduslikud tööd tehakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tõrjetööde plaan kooskõlastatakse üraskite eksperdi, entomoloog Heino Õunapiga, teatas pressiesindaja.