EESTI ELU

Mullu registreeriti surmasid 1500 võrra sündidest rohkem

Möödunud aastal registreeriti ligi 13 900 sündi ning ligi 15 400 surma.

Eelmisel aastal registreeriti siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13 897 sündi, neist 7096 olid poisid ja 6801 tüdrukud, edastas siseministeerium.

Kaksikuid sündis mullu 208 paari, neist 77 paari poisse, 60 paari tüdrukuid ja 71 segapaari. Sündisid ka kolmed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1876, Hiiumaal 68, Ida-Virumaal 899, Jõgevamaal 239, Järvamaal 300, Läänemaal 188, Lääne-Virumaal 613, Põlvamaal 241, Pärnumaal 857, Raplamaal 335, Saaremaal 345, Tallinnas 4917, Tartumaal 2060, Valgamaal 224, Viljandimaal 419 ja Võrumaal 316 lapse sünd.

Eelmisel aastal registreeriti kokku 15 386 surma.

Möödunud aastal sõlmiti kokku 5891 abielu, neist 460 vaimulike poolt. Lahutati 2532 abielu. Uus nimi anti 1704 inimesele. Neist eesnimi 498, perekonnanimi 1066 ning ees- ja perekonnanimi 140 inimesele.

Möödunud aasta detsembris registreeriti 1111 sündi, neist 616 olid poisid ja 495 tüdrukud. Kaksikuid sündis mullu detsembris 23 paari, neist 12 paari poisse, viis paari tüdrukuid ja kuus segapaari. Detsembris sõlmiti 305 ja lahutati 214 abielu ning registreeriti 1359 surma. Uus nimi anti 111 inimesele, neist eesnimi 18, perekonnanimi 81 ning ees- ja perekonnanimi 12 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 66 naist ja 45 meest.

2018. aastal registreeriti 14 270 sündi, 5949 abielu (neist 552 vaimulike poolt), 2545 abielulahutust, 15 674 surma ja uus nimi anti 1469 inimesele.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu teeb lastekaitsepäevast lipupäeva

Pixabay

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas riigikogus eelnõu, mis muudab lastekaitsepäeva 1. juuni lipupäevaks, et lapsed saaksid päris oma riikliku tähtpäeva.

"Läinud aasta lõpul tegi tervelt 19 organisatsiooni riigikogule ettepaneku täiendada pühade ja tähtpäevade seadust ühe lipupäevaga ja kuulutada 1. juuni riiklikuks tähtpäevaks. See väga ilus lapsi väärtustav mõte tuleb nüüd teoks teha. Usun, et juba tänavusel lastekaitsepäeval, milleni on jäänud vähem kui viis kuud, heisatakse kõikjal Eestis riigilipud," ütles Helmen Kütt.

Kuna erinevalt emadest, isadest ja vanavanematest lastel oma riikliku tähtpäeva pole, siis on lastekaitsepäeva puudutav seadusemuudatus Küti sõnul igati loogiline ja põhjendatud.

"Eestis on lastekaitsepäeva laiaulatuslik tähistamine sügavalt juurdunud. 1. juuni on oma olemuselt pidupäev, mille keskmes on lapsed. Saagu tavaks ka see, et lapsesõbralik Eesti on sel päeval lipuehteis," rääkis Kütt.

Algatusega muuta lastekaitsepäev lipupäevaks tulid ühiselt välja Asenduskodu Töötajate Liit, Avatud Noortekeskuste Ühendus, Lasteaednike Liit, Lastearstide Selts, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Linnade ja Valdade Liit, Noorteühenduste Liit, Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon, Õpilasesinduste Liit, MTÜ Igale Lapsele Pere, MTÜ Lastekaitse Liit, MTÜ Oma Pere, SA EELK Perekeskus, SEB Heategevusfond, sotsiaalkindlustusamet, sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ja Vabaühenduste Liit.

Bussijuhid sõlmisid värske palgaleppe

Foto: AIGAR NAGEL

Transpordi Ametiühing teatas, et allkirjastas esmaspäeval  Autoettevõtete Liiduga kogu ühistranspordisektorit puudutava kolmeaastase üldtöökokkuleppe, millega alates 2020. aasta 13. aprillist tõuseb Eesti bussi- trolli ja trammijuhtide miinimumpalk 1050 eurole, 2021. aastal tõuseb see veel 100 euro võrra ja aastal 2022 lisandub sellele veel 100 eurot.

Kokku lepitud miinimummäärad soovivad sotsiaalpartnerid laiendatud sektorilepinguga kohustuslikuks täitmiseks kehtestada kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. 

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on täna kehtiv ühistranspordijuhtide 945-eurone miinimumtöötasu jäänud ajale jalgu ning ka saavutatud kokkulepe ei vasta suuresti turusituatsioonile.

„Madal töötasu on viinud kogu sektori kriisi, kus valitseb suur tööjõupuudus,“ rääkis Kallas lisades, et 74% bussijuhtide vanus ületab 51 eluaastat ja noort pealekasvu on ainult 6%.

Kallase sõnul on kõigil töötajatel, kellele ei ole tagatud miinimumtasu, õigus esitada nõue vähemmakstud töötasu nõudes kolm aastat tagant järele,

„Transpordi Ametühing julgustab kõiki töötajaid vähem makstud töötasu nõuet esitama ning abistab ametiühingu liikmeid tasuta nõude esitamisel,“ lisas ametiühingujuht.

Palgaleppe osapooled usuvad, et kehtiv kollektiivleping aitab oluliselt parandada konkurentsiolukorda transpordisektoris.

Üldtöökokkuleppega on võimalik tutvuda leppe osapoolte kodulehtedel www.etta.ee ja www.autoettevoteteliit.ee.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD