Transpordi Ametiühing teatas, et allkirjastas esmaspäeval  Autoettevõtete Liiduga kogu ühistranspordisektorit puudutava kolmeaastase üldtöökokkuleppe, millega alates 2020. aasta 13. aprillist tõuseb Eesti bussi- trolli ja trammijuhtide miinimumpalk 1050 eurole, 2021. aastal tõuseb see veel 100 euro võrra ja aastal 2022 lisandub sellele veel 100 eurot.

Kokku lepitud miinimummäärad soovivad sotsiaalpartnerid laiendatud sektorilepinguga kohustuslikuks täitmiseks kehtestada kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. 

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on täna kehtiv ühistranspordijuhtide 945-eurone miinimumtöötasu jäänud ajale jalgu ning ka saavutatud kokkulepe ei vasta suuresti turusituatsioonile.

„Madal töötasu on viinud kogu sektori kriisi, kus valitseb suur tööjõupuudus,“ rääkis Kallas lisades, et 74% bussijuhtide vanus ületab 51 eluaastat ja noort pealekasvu on ainult 6%.

Kallase sõnul on kõigil töötajatel, kellele ei ole tagatud miinimumtasu, õigus esitada nõue vähemmakstud töötasu nõudes kolm aastat tagant järele,

„Transpordi Ametühing julgustab kõiki töötajaid vähem makstud töötasu nõuet esitama ning abistab ametiühingu liikmeid tasuta nõude esitamisel,“ lisas ametiühingujuht.

Palgaleppe osapooled usuvad, et kehtiv kollektiivleping aitab oluliselt parandada konkurentsiolukorda transpordisektoris.

Üldtöökokkuleppega on võimalik tutvuda leppe osapoolte kodulehtedel www.etta.ee ja www.autoettevoteteliit.ee.

Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust, seejuures sai tööpostil surma 15 inimest.

Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, teatas tööinspektsioon. Mullu toimus Eestis 4117 tööõnnetust, millest 3014 olid kerged, 1087 rasked ning 15 lõppesid töötaja surmaga.

132 tööõnnetuse asjaolud on veel selgitamisel. Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv langenud, ent tegemist on muudatusega andmete kogumisel. Möödunud aasta jaanuarist tuleb tööinspektsiooni teavitada vaid nendest kergetest tööõnnetustest, millega kaasnes töötaja töövõimetuslehel viibimine.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töökeskkond Eesti ettevõtetes tervikuna liikunud veidi paremuse poole ning soovitakse ja osatakse riske hinnata. "Suurtest muutustest Eesti töökeskkonnas paraku raporteerida ei saa. Raskete tööõnnetuste arv on jäänud sisuliselt samaks kui aasta varemalt. Rahul ei saa olla asjaoluga, et möödunud aastal kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Kui liita siia juurde 11 inimest, kes surid töökohal valdavalt terviserikke tõttu, oli eelmine aasta meie töötajaskonnale päris ränk," ütles ta.

"Suurem tähelepanu riskide maandamisele ning korrapärane tervisekontroll aitab hoida meie töötajate töövõimet ja seeläbi ka meie ettevõtete tervist," lisas Maripuu.

Kui tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal taaskord metalltoodete sektor, siis kõige vähem tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, avalikus halduses ning puidutööstuses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.

2018. aastal juhtus Eestis 5167 tööõnnetust, millest 4037 olid kerged, 1119 rasked ning 11 lõppes töötaja surmaga.