Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab 17 miljoni euroga eraisikute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumist, praeguseks on eelnevate rahastusotsusega kaetud ligikaudu 8 miljonit eurot. 

Alates reedest saavad KIK-i toetust taotleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, reoveemahuti paigaldamiseks ja omapuhasti rajamiseks ka need eraisikud, kes elavad alla 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel. Samuti pikeneb taotluste esitamise tähtaeg üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikele, teatas KIK.

KIK-i juhataja Andrus Treier ütles, et KIK on kaks aastat vastu võtnud eraisikute taotlusi, kuid paraku pidanud ära ütlema paljudele, kellele toetuse tingimused ei laienenud. "Mul on hea meel, et nüüd saavad riigi toel endale puhta joogivee ja nõuetekohase reoveekäitluse ka väiksemate asulate elanikud," märkis ta pressiteates.

Taotlusi võtab KIK vastu kuni vooru eelarve täitumiseni. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ehk kaevetööde tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 31. august 2023. Seega eeldusel, et vooru eelarve pole varem täitunud, on kõige hilisem aeg taotlust esitada 2023. aasta jaanuar.

Toetust saavad taotleda iIsikud, kelle majapidamine asub keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisalal. Seda saab kontrollida KIK-i kodulehel otsingumootorist.  

Taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Oluline on silmas pidada, et taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla juriidiline isik.

Toetust antakse reoveekogumisaladel elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks ning alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks.

Kogumismahutitele ja omapuhastitele saab toetust küsida piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. 

Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sealhulgas veemõõdusõlmede rajamiseks, varem tehtud tööde rahastamiseks ega hoonestamata kinnistule torustiku rajamiseks. Ehitustöödega ei tohi alustada enne otsuse kättesaamist.

Samuti ei anta toetust pärast 2018. aasta 21. maid ehitatud elamutega kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku, omapuhasti või kogumismahuti rajamiseks.

Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toetuste summad jäävad vahemikku 1132 kuni 3792 eurot.

Taotlemisel tuleb KIK-ile koos taotlusvormiga esitada vee-ettevõtjalt küsitud liitumistingimused, mis sisaldavad liitumispunkti asukoha koordinaate ja selgitust, kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga.

Kogumismahuti või omapuhasti rajamisel tuleb taotlusele lisada vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse kinnitus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimaluse puudumise kohta viie aasta perspektiivis.
Samuti tuleb esitada volikiri, kui toetust taotletakse volituse abil.

Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist.

Toetust antakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 veemajandustaristu arendamise meetmest. Toetuse töötas välja keskkonnaministeerium. 

Kuidas taotleda?

• Taotleda on võimalik: 1) E-toetuse keskkonnas, 2) KIKi kodulehel avaldatud taotlusvormil, mida on võimalik KIKi saata e-posti (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) või posti teel (Narva mnt 7a, VI korrus, Tallinn). Samuti võib taotlust alates juunikuust täita KIKi Tallinna kontoris, kuid palume sel juhul eelnevalt ette helistada telefonil 6 274 171.
• Taotlemisel tuleb KIKile koos taotlusvormiga esitada vee-ettevõtjalt küsitud liitumistingimused, mis sisaldavad liitumispunkti asukoha koordinaate ja selgitust, kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga.
• Kogumismahuti või omapuhasti rajamisel tuleb taotlusele lisada vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse kinnitus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimaluse puudumise kohta 5 aasta perspektiivis.
• Samuti tuleb esitada volikiri, kui toetust taotletakse volituse abil.
• Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist.

Kust leiab lisainfot?

• Täpsed tingimused, juhised ja korduma kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt siit.
• Lisainfot jagab KIKi projektikoordinaator Kadri Haamer (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 6 274 183).

Maksu- ja tolliamet (MTA) kutsub ettevõtjaid, kes on eriolukorra ajal maksude tasumisega hätta jäänud ja ei suuda seda korraga ära tasuda, maksuvõlga e-MTA-s ajatama - eriolukorra lõppedes taastub ajatamata maksuvõlalt intressi arvestamine. 

Kuna taotlusi on oodata palju, siis palub MTA esitada taotlus nii pea kui võimalik, aga varuda selle menetlemisel kannatust. Maksuvõla ajatamise eesmärk on aidata ajutises makseraskuses olevaid isikuid.

„Ettevõtted ei peaks lõpetama oma tegevust ainuüksi seetõttu, et neil on eriolukorrast tingitud ajutised raskused maksude tasumisega. Eeldame, et need, kes tasusid makse korrektselt enne märtsikuud, soovivad seda teha ka tulevikus ning nende käibe langused ja makseraskused on üldjuhul ajutised,“ ütles MTA arvestuse ja võlahalduse valdkonnajuht Liina Jõõts. „Kui valitsus eriolukorda ei pikenda ja see lõpeb alates 18. maist, nagu praegu otsustatud, hakkab ajatamata võlale kogunema intress 0,03 protsenti päevas, samuti alustab MTA võlgade sissenõudmist.“

Maksuvõla ajatamise taotluse saab esitada e-MTAs rubriigi „Arvestus“ alamjaotuses “Ajatamine“. Ajatamise eelduseks on, et ettevõte on korrektselt esitanud maksudeklaratsioonid.

MTA-l on alates 1. maist võimalik ajatatud maksuvõlale anda kuni 100 protsenti intressimäära soodustust. Lõpliku otsuse soodusmäära ulatuse kohta teeb maksuhaldur, kuid kindlasti peab täidetud olema vähemalt üks kahest tingimusest: ettevõttel puudus enne 1. märtsi 2020 maksuvõlg või see oli korrektselt, ilma mahajäämuseta ajatatud ning võlg on alla 20 000 euro.
Teised isikud saavad ajatamisel üldjuhul 50 protsenti intressimäära soodustust.

Eriolukorra alguses sulges MTA avaliku võlapäringu, kuna ajatamiste peatamise tõttu ei näidanud see ettevõtete olukorra tegelikku seisu. Võlapäring MTA veebis avatakse taas 25. mail ja seal kajastub info ka võla ajatamise kohta.  Kuni selle ajani kajastatakse MTA koduleheküljel maksuvõlgasid, mille tähtaeg oli varasem 1. märts 2020.

Eriolukorra ajal on 50 eurost suurem maksuvõlg tekkinud kokku 8843 ettevõttel, kellel varasem võlg puudus. Nende isikute võla kogusumma on ligi 99 miljonit eurot. Neist lõviosal ehk 8142 ettevõttel jääb maksuvõlg alla 20 000 euro. Lisaks ei ole varasematest võlglastest 2089 ettevõtet eriolukorra ajal suutnud kinni pidada võla ajatamisel kokku lepitud maksegraafikust või jätnud uued kohustused tasumata.