29 protsenti peavad kõige olulisemaks rahvuse, kultuuri ja keele säilimist, samas kui 43 protsenti panustaks pigem majandusliku heaolu kasvule, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. 

13.-17. jaanuaril toimunud küsitluse eesmärk oli teada saada, kumb on inimeste arvates Eesti eesmärkidest olulisem, kas rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine või inimeste heaolu kasvatamine. Selleks esitati inimestele kaks vastandlikku arvamust ning paluti skaalal 0-10 hinnata, kumb väidetest on lähemal nende vaadetele. 0 tähendas, et Eesti peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, isegi kui see pikemas perspektiivis pidurdab inimeste heaolu kasvu. 10 tähendas, et Eesti peamine eesmärk peaks olema oma inimeste heaolu kasvatamine, isegi kui see pikemas perspektiivis ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist

Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest 29 protsendi arvates peaks peamine eesmärk olema pigem rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 20 protsenti on kahevahel ning 43 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema pigem inimeste heaolu kasvatamine. Üheksa protsenti valisid vastusevariandi “ei oska öelda”. 

Eestlastest vastajatest arvab 33 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 37 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest arvab 51 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 13 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. 

Isamaa toetajatest arvab 50 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 20 protsenti on kahevahel ning 30 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Reformierakonna toetajatest arvab 28 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 29 protsenti on kahevahel ning 35 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Eesti 200 toetajatest arvab 27 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22 protsenti on kahevahel ning 47 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Keskerakonna toetajatest arvab 24 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 17 protsenti on kahevahel ning 49 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Keskerakonna eestlastest toetajatest arvab 35 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 25 protsenti on kahevahel ning 32 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Neist erinevad ootuspäraselt Keskerakonna venelastest toetajad, kellest arvab viisprotsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, kuus protsenti on kahevahel ning 77 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. 

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest arvab 17 protsenti, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 23 protsenti on kahevahel ning 53 protsenti arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.

Kokku küsitleti 1002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Riigikogus tuleb teisipäeval esimesele lugemisele sotsiaaldemokraatide algatatud psühhiaatrilise abi seaduse muutmise eelnõu, mis tagab jõustudes vajaliku raviga ka need alla 18-aastased noored, kes pole saanud selleks oma vanemate nõusolekut.

„Kehtiv kord ei luba ilma lapse seadusliku esindaja või kohtu loata anda alaealisele psühhiaatrilist abi. Vanemate ravisse kaasamine on reeglina vajalik, aga on olnud mitmeid juhtumeid, kus see piirang on takistanud laste aitamist. Eranditega on tegu siis, kui laps on perevägivalla või väärkohtlemise ohver või kui vanem viibib välismaal või on ta ise kimpus vaimse tervise probleemidega. Noorte parimates huvides tuleb seadust muuta nii, et keegi ei jääks psühhiaatrilise ravita,“ selgitas sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek lubab Küti sõnul anda piisavalt küpsele ja kaalutlusvõimelisele noorukile ravi ka juhul, kui vanemate luba puudub. „Nii saab edaspidi õigeaegselt aidata näiteks ise psühhiaatri poole pöördunud teismelist, kes kannatab depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes. Mõistagi peab ravi olema meditsiiniliselt põhjendatud,“ ütles Kütt.

Noorte psühhiaatrilise ravi puudujääkidele, mis juba on jätnud noori abita ja mis võivad halvimatel juhtudel tuua kaasa haiguse süvenemise, on juhtinud tähelepanu õiguskantsler Ülle Madise. Juba läinud aasta juuli alguses saatis Madise vastava pöördumise sotsiaalminister Tanel Kiigele.

Sama eelnõu raames on kavas parandada psühhiaatrilise abi kättesaadavust ka piiratud teovõimega täiskasvanutele.