Kuigi jahimehed on käimasoleval jahiajal lasknud vaid 28 hunti, suurendas keskkonnaamet  küttimismahtu esialgselt 61 hundilt 82-le ehk 21 looma võrra.

Jahimehed on novembriga alanud hundijahi hooajal küttinud kolmapäevase seisuga vaid 28 hunti, samas suurendas keskkonnaamet hundi küttimismahtu esialgu 61-lt 69-ni ja seejärel 82-ni.

Kolmapäevase seisuga oli Raplamaal kütitud kümme hunti, Pärnu- ja Järvamaal on mõlemas kuus hunti, Lääne- ja Ida-Virumaal  mõlemas kaks hunti ning Jõgeva- ja Tartumaal kummaski üks hunt.

Keskkonnaamet lubas hundijahi esimeses etapis küttida Eestis kokku 61 looma, mida on praeguseks suurendatud 82-ni. Mahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele. Mida rohkem saab amet jahimeestelt andmeid, seda paremini saab ka hundikarja suurust ja juurdekasvu hinnata ning sellest johtuvalt ka täiendavat küttimismahtu määrata.

Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti. Reaalselt kütiti 66 hunti, neist 6 eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi.

Hundijahti tohib Eestis pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast ja rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust tervises, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiilist.

Ülevaatest selgub, et Eestis on erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade tervises ühed suuremad Euroopa Liidus (EL). „Eesti on suhteliselt madalate tervishoiukuludega saavutanud võrdlemisi häid tervisetulemusi. Mitmed tervisnäitajad on paranenud ja oodatav eluiga tõusnud enam kui üheski teises EL-i riigis, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises nii soo, sissetuleku, hariduse kui piirkondade lõikes. Nii elavad näiteks madala haridusega mehed keskmiselt 8,5 aastat vähem kui kõrgharidusega mehed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eesti riigi areng ja inimeste heaolu sõltub otseselt meie inimeste tervisest. Kuid me ei suuda saavutada paremaid tervisenäitajaid,  kui me ei tegele ebavõrdsuse probleemiga. Selleks, et inimeste keskmine oodatav eluiga võiks kasvada, peame keskenduma eelkõige just haavatavamatele sihtrühmadele ja aitama järele neid, kes on kehvemas olukorras.“

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on OECD-ga koostöös tehtud terviseprofiilid komisjonile väärtuslik andmete, oskusteabe ja parimate tavade allikas, mis loodetavasti aitavad kaasa nii riikliku poliitika kujundamisele kui koostööle EL-i tasandil.

„Kogu Euroopas hinnatakse üheks suuremaks ohuks rahvatervisele vaktsiinikõhklust. Samuti on jätkuvalt kõikjal probleemiks tervishoiuteenuste kättesaadavus,“ ütles Keit Kasemets. „Kogu EL-is on paljulubavaid näiteid tervishoiutöötajate ülesannete muutumisest, eelkõige seoses õdede ja proviisorite rolli suurendamisega. Samuti pakuvad digilahendused võimalusi tervise edendamiseks, kui digiüleminekus ei jäeta kõrvale neid, kellel ligipääs tehnoloogiale või digikirjaoskus väiksem. Paljud neist probleemidest on aktuaalsed ka meil Eestis.“

Eestis kulutakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt, kus see on 2884 eurot. Seejuures tasuvad Eesti inimesed omaosalusena tervishoius 23,6 protsenti kogukuludest, EL-is keskmiselt on omaosalus 15,8 protsenti. Samuti on Eestis ravikindlustusega püsivalt katmata suur osa elanikkonnast, samas kui enamikus EL-i riikides on ravikindlustus universaalne, selgub ülevaatest.

Kuigi Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud, püsivad suured erinevused nii soo, haridustaseme kui piirkondade lõikes. Näiteks elavad naised Eestis üheksa aastat kauem kui mehed - EL-is keskmiselt 5,2 aastat. Näiteks Tartumaa inimesed elavad aga 4,5 aastat kauem kui Ida-Virumaa inimesed.

Ligi pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud riskikäitumisest, EL-is keskmiselt aga 39 protsenti. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud peamistest riskiteguritest – alkoholi- ja tubakatarbimisest, tasakaalustamata toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest.

Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Enda tervist hindab heaks 53 protsenti inimestest, EL-is keskmiselt 65 protsenti. Inimeste enda tunnetatud katmata ravivajadus on Eestis suurim. 11,8 protsenti Eesti inimestest leiab, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata, Euroopas keskmiselt 1,7 protsenti. Selle peamise põhjusena nimetatakse pikki ravijärjekordi.

Eesti terviseprofiil valmis Euroopa Komisjoni, OECD ning Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse algatuse „Terviseolukorrast Euroopa Liidus“ raames. Algatuse eesmärk on muuta tervisesüsteemide ülevaated, valdkondlikud ekspertteadmised ja parimad praktikad hõlpsalt kättesaadavaks, et aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.