Uut tüüpi koroonaviiruse levikuga seonduvalt soovitab terviseamet kaaluda vajadust reisida nendesse Hiina piirkondadesse, kus haigus on laialt levinud ning kus leviku tõkestamiseks on kehtestatud liikumist piiravad karantiinimeetmed.

„On selge, et tänapäeva reisilembene maailm aitab ka viirustel kiiremini ühest riigist teise liikuda. Seega oli koroonaviiruse jõudmine Euroopasse oodatav,“ ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on lähiajal tõenäoline 2019-nCOV üksikjuhtumite avastamine veel mitmetes riikides. Euroopa riikide nakkushaiguste seiresüsteemid on aga heal tasemel ning haiguse edasise laialdase leviku tõenäosus Euroopas on madal.

„Viiruse jõudmine Prantsusmaale meie Euroopa-siseseid reisisoovitusi ei muuda. Nakatumise vältimiseks ja viiruse leviku peatamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieeninõudeid ehk ennekõike pesta korralikult käsi. Mistahes hingamisteede nakkusi aitab vältida ka haigestunud inimesega kokkupuute vältimine,“ selgitas Kadai.

Hiinas reisides tasub kindlasti hoiduda ka eluslindude ja loomi müüvate turgude külastamisest ning kontaktist loomade ja lindudega ning nende eritistega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel arstiga ühendust võtta ning teavitada reisist Wuhani või selle lähipiirkonda.

Kokku on praeguseks laboratoorselt kinnitatud 1350 juhtu. Haiguse tõttu on Hiinas surnud 41 inimest.

Uut tüüpi koroonaviiruse üksikjuhtumeid on avastatud Jaapanis, Hong Kongis, Macaus, Lõuna-Koreas, Singapuris, Vietnamis, Nepalis, Malaisias, Prantsusmaal, Ühendriikides ja Austraalias. Enamiku juhtumite puhul on haigestunu eelnevalt viibinud Hiinas. Haiguse levik inimeselt inimesele on leidnud kinnitust ja Euroopa riikidel soovitatakse haiguse edasise leviku tõkestamiseks võtta kasutusele kõik vajalikud nakkushaiguste ennetusmeetmed.

Nakkus sai alguse Wuhan linnas elusloomade ja mereandide turult. Haigestunutel tekkis palavik, hingeldus ja kopsupõletik.

Koroonaviirused avastati eelmise sajandi 60. aastatel. Viirused suudavad nakatada nii inimesi kui ka erinevaid loomi ja linde. Viirused tungivad organismi hingamisteede ja seedetrakti limaskesta rakkudesse, levides nii õhu teel piisknakkusena kui fekaaloraalselt. Tuntud koroonaviirused nagu beetakoroonaviirus HCoV-OC43, HCoV-HKU1 ja alphakoroonoviirus HCoV-229E põhjustavad nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustele omaseid sümptomeid kui ka tõsiseid kopsuvaevusi, ohustades eelkõige vanureid ja väikelapsi.

Kange narkootikum fentanüül on Eesti turult välja tõrjutud, kuid levima on hakanud uued ohtlikud ained, mis võivad tähendada probleemi nihkumist süstlanarkomaanialt muul viisil tarvitajate juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera" reedel.

Kui 2017. aastal tappis narkootikumide üledoos Eestis 110 inimest, siis 2018. aastal 39. Täpset statistikat 2019. aasta kohta veel koos pole, kuid eksperdid hindavad, et number jääb 30 juurde.

Langustrendi taga on see, et politseil õnnestus mõne aasta eest tabada suuremad uimastikauplejad, kes äritsesid just surmasid põhjustava kange sünteetilise opioidi fentanüüliga.

"Pärast seda ei ole turul enam fentanüüli sellisel kujul saadaval. Üksikud müüjad on jäänud ja neid peetakse järjest kinni ja võiks öelda, et fentanüüli Eesti turul põhimõtteliselt ei ole," rääkis Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Politseile teeb aga muret uute narkootikumide ilmumine - näiteks Venemaalt jõuab meie tänavatele UFO-ks või vannisoolaks kutsutud alfa-PVP.

"Valge, vannisoola sarnase välimusega väga ohtlik aine muudab inimesed zombiks, hävitab organismi, kiiresti sõltuvust tekitav jne. Väga ohtlik aine. Siit kindlasti hoiatus kõigile, et kui on kristalne aine, siis tänasel päeval kindlasti mitte proovida," rääkis Tambre.