Kolmapäeva õhtul Tallinnas toimunud haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud iga-aastasel noortevaldkonna tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu toodi esile läinud aasta noorsootöö tegusid ja tegijaid üle Eesti ning aasta noorsootöötaja tiitli pälvisid Triin Mäger ja Roger Tibar.

Tallinnas Maarjamäel toimunud auhinnatseremoonial tunnustas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et Eestis on niivõrd palju selliseid inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks noorte elu paremaks muuta! Olen siiralt tänulik tehtud töö eest,“ sõnas Reps. „Noorsootöö mõjutab otsesõnu meie kõigi heaolu – on ju tänased noored need, kelle kanda on tulevik. On ääretult oluline neid, kes tegutsevad noorte heaks, esile tuua ja kiita,“ innustas Reps.

Aasta noorsootöötaja tiitli pälvisid kaks silmapaistvat noort – Eesti Noorteühenduste Liidu esimees Roger Tibar ning Pärnu Noorte Vabaajakeskuse noorsootöötaja Triin Mäger.

Roger Tibar eestvedamisel on noorteühendusi ja osaluskogusid ühendavat katusorganisatsiooni Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) suutnud käivitada koostöö väga paljude organisatsioonide vahel. Samuti panustab ta ENL esindajana mitmetes üleriigilistes töögruppides strateegilisse planeerimisse tehes kuuldavaks noorte hääle.

Noorsootöötaja Triin Mäger panustas 2019. aastal oluliselt Pärnu mobiilse noorsootöö algatamisse ja Pärnumaa Tugila loomisesse, toetades oma tegevusega spetsialiste ja viies kokku asjatundjaid võrgustikukohtumiste raames.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonna arengusse tunnustati Anne Õuemaad ning Eesti Noorteühenduste Liitu. Anne Õuemaa on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses coach-superviisor ning on toimetanud noorsootöös juba aastast 2002. Anne on panustanud erinevatesse projektidesse nagu Murdepunkt, Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste, Coachi mind!, Selge Suund, Kogemuste Kullaproov ja paljud teised. 2019. aastal on Anne viinud ellu vähemalt 100 coachingu sessiooni noorsootöötajatele ning tänu temale on paljud spetsialistid leidnud oma tee ja motivatsiooni noorsootöö teinekord keerulises olustikus.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on Eestis pikka aega seisnud noorteühenduste heaolu eest ja toetanud noortevaldkonna arengut. Viimase aja suurimaks panuseks on olnud noorteühenduste ja osaluskogude rahastatuse suurendamisse, eraldiseisva noortevaldkonna arengukava säilimisse ning noorsoo ja -töötajate tunnustamisse panustamine. Möödunud aastal on Eesti Noorteühenduste Liidu tegevuse tulemusena enamikes kohalikes omavalitsuses loodud võimalused noortel kaasa rääkida otsustes.

Aasta noorteühing või -organisatsioon on Eesti Kurtide Noorte Organisatsioon (EKNO) ja Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine (ENVTL), aasta huvikool Türi muusikakool, aasta noortekeskus Pärnu noorte vabaajakeskus, aasta osaluskogu Viimsi noortevolikogu, aasta õpilasesindus Võru gümnaasiumi õpilasesindus MÕIS, aasta noortemale Saaremaa Öpilasmalev „Köigi malev“, aasta noortelaager on projektlaager TAIP ning Taevaskoja noortelaager, aasta kohalikud omavalitsused on Keila ja Tallinna, aasta noorsootööühingud on Eesti Kunstikoolide Liit ja Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus ning aasta panustajad on Anna Kaisa Oidermaa ja Briti Nõukogu. Noortevaldkonna aasta teod on ERYICA koolitus „Noorteinfo arendamine ja võrgustikutöö“ ning Noortekonverents §.

Toimunud noortevaldkonna tunnustussündmus oli järjekorras neljateistkümnes. Sündmusega seisavad haridus- ja teadusministeerium ning ENTK selle eest, et kõiki Eesti noorsootöösse ja noorte heaks panustajaid märgataks ning noorsootöötaja mõiste saaks laiema jalgealuse. „Noortevaldkonnas tegutsejad aitavad noortel avastada oma huvid ja potentsiaal, võimaldavad sellega süvitsi minekut, hoolitsevad, et noori oleks kuulda ja näha. Igaüks, kes noortevaldkonnas noorte arengusse oma panuse annab, väärib tunnustust igapäevaselt. Märgakem ja tunnustagem, et nende ind kaua püsiks,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer tulevikku vaadates.

Raiemahtude vähendamine tooks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasa töökohtade kadumise maapiirkondadest.

Ernst & Young Baltic AS-i uuringu kohaselt on Eesti metsa- ja puidusektoriga seotud iga kümnes töökoht. Kõige suurema mõjuga on metsa- ja puidutööstus maapiirkondades, eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis.

„Kui linnades tarbitakse eelkõige metsast tulevaid hüvesid nagu puidust majad ja mööbel, papist kohvitopsid või soe tuba, siis maal on mets paljudele inimestele peamine leiva lauale tooja,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.

Ernst & Young Baltic AS teostatud uuring toob välja, et metsa- ja puidusektori mõju Eesti majandusele on märkimisväärne. Sektoriga on otseselt ja kaudselt seotud umbes 60 000 inimest. Kõige olulisema mõjuga on sektor Kesk-Eestis, kus moodustab 20 protsenti kogu regiooni tööhõivest. Suur mõju on sektoril ka Lõuna-Eestis, kus selle osakaal tööhõivest on 15 protsenti. 

„Metsa- ja puidutööstus on tõenäoliselt Eesti kõige digitaliseeritum tööstusharu, mis on loonud võimaluse konkureerida edukalt selliste vanade metsariikidega kui Rootsi, Soome, Saksamaa või Austria. Sellest tulenevalt on tööstuste lisandväärtus ka kõrge ja palgatase maapiirkondades üks paremaid,“ lisas Nigul. „Näiteks Võrumaal tegutsevas Toftan saetööstuses on keskmine palk enam kui 2000 eurot.“

Metsa- ja puidutööstus ekspordib aastas 2,4 miljardi euro eest kaupu ja tooteid, olles olulisim väliskaubanduse tasakaalustaja. Vaatamata oma väiksusele, on Eesti üks Euroopa suuremaid puitmajade eksportijaid. Sektoril on kandev roll maapiirkondade tööhõives ja hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevuse tulemusel maksutuluna 700 miljonit eurot ehk haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu aastas.