Internetti kolinud naistele suunatud riigikaitse teabepäevi kuulas kahe päeva jooksul pea 200 inimest.   

Naistele suunatud riigikaitse teabepäevad pidid toimuma märtsi lõpus Võrus ja Narvas, kuid lükati viiruse tõttu edasi ning otsustati korraldada nüüd veebis, edastas ühendus Naised Riigikaitses. Esmaspäeval ja teisipäeval viidi teabepäevad läbi Naised Riigikaitses Facebooki lehel, teabepäevi kuulas kahe päeva jooksul pea 200 inimest.   
 
Veebiseminarid viidi läbi nii eesti kui vene keeles ning nende vältel said naised teada, kuidas valmistuda ajateenistuseks ning milliseid karjäärivõimalusi loob teenistuse läbimine, kuulasid ajateenistuse läbinud naiste kogemusi.
 
„Ajateenistusest võtsin ma kaasa hea vormi, sportliku elustiili ning oskuse juhtida inimesi ja protsesse. Kõige olulisemaks nendest pean ma aga keeleoskust – 11 kuu jooksul sain ma selgeks eesti keele ning see on aidanud mul tõusta kiiresti ka edasisel karjääriredelil,“ rääkis vanemseersant Jekaterina Šavkun venekeelsel veebiseminaril.
 
Naisi huvitas muuhulgas, kuidas võivad naiste bioloogilised eripärad ajateenistuses ja kaitseväes hakkama saamist, kuidas on ajateenistuses lahendatud naiste ööbimis- ja pesemistingimused, kas ajateenistuses tehakse mööndusi ka taimetoitlastele ja kui tihti on võimalik suhelda pere ja sõpradega. Küsiti ka seda, kas ajateenistuses lubatakse oma sotsiaalmeedia konto või blogi tarbeks filmida ja pildistada. 

 
„Arvan, et ajateenistuses ei ole ühegi naise jaoks raske, kui ta on eelnevalt enda jaoks selgeks mõelnud, miks ta selle otsuse tegi ning milline on pikem eesmärk selle otsuse taga. Kui sul on midagi, mille poole püüelda, siis see aitab väga hästi motiveerida ennast mistahes raskusi ületama,” ütles mereväe personaliohvitser, nooremleitnant Daisi  Želizko. 

Koos aasta alguses toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu teabepäevadega osales sel aastal ligi 400 noort naist, kes tundsid huvi ajateenistuse ja kaitseväe karjäärivõimaluste vastu.

Tänavu kevadeks koostasid 63 omavalitsust ehk 80 protsenti Eesti 79 omavalitsusest oma eelarve lühiülevaate, millega selgitatakse kohalikule kogukonnale, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse. 

"Võrreldes eelmiste aastatega on omavalitsuste eelarvete lühiülevaate koostamise aktiivsus oluliselt kasvanud ja see näitab omavalitsuste paindlikkust ja avatust," ütles riigihalduse minister Jaak Aab pressiteates.

Ta lisas, et kui 2016. aastal koostas lühiülevaate 19 protsenti omavalitsustest, siis tänavu oli osakaal juba 80 protsenti. "See on selge märk, et omavalitsused mõistavad enda kasvavat rolli kohaliku kogukonna teadlikkuse kasvatamisel ja avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamisel," sõnas Aab.  

Eelarve lühiülevaate koostamine ei ole omavalitsustele kohustuslik, kuid tänu sellele on elanikel võimalik paremini mõista, kuidas omavalitsus kasutab nii maksumaksja raha kui ka planeerib eelarve kaudu linna või valla arengut.

"Linnade ja valdade eelarvete ülevaadetega tutvudes tasub silmas pidada, et omavalitsustel on küll koroonaviiruse tõttu keerulisemad ajad kui aasta varem, kuid samas on selle aasta esimese nelja kuu tulumaksu laekumine olnud neile suurem kui 2019. aastal," nentis minister.

Ministri hinnangul on omavalitsuste finantsseis aga üldiselt hea ja see lubab oodata, et nad saavad rahuldavat hakkama ka koroonakriisi tagajärgedega. "Lisaeelarves eraldati omavalitsustele kriisimeetmete raames täiendavalt 130 miljonit eurot kulude katteks ja investeeringuteks. Sellegipoolest jälgime me omavalitsuste üksikisiku tulumaksu laekumist ning teise poolaasta alguses saab otsustada, kas peab rakendama mõnes kohalikus omavalitsuses alalaekumise kompenseerimist."

Aprillis küsis rahandusministeerium omavalitsustelt tagasisidet eelarve lühiülevaate koostamise kohta. Võrreldes möödunud aastaga lisandus 12 omavalitsust, kes lühiülevaate koostasid. Kõige aktiivsemad maakonnad on ministeeriumi teatel Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Põlvamaa ja Viljandimaa, kus eelarve lühiülevaate koostasid kõik omavalitsused. 

Suurematest omavalitsustest koostas lühiülevaate näiteks ka Tartu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Paide linn, Viljandi linn, Võru linn, Jõhvi vald, Harku vald, Saku vald, Saue vald, Rae vald, Türi vald, Rapla vald.