EESTI ELU

Sõidueksamil kolm korda põrunuil tuleb uuesti autokooli minna

FOTO: Aigar Nagel

B-kategooria sõidueksamil kolm korda läbi kukkunutel, tuleb tagasi autokooli minna ja seal minimaalselt kaks sõidutundi võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera" majandusministeeriumi määrust.

Kuna eelmisel aastal oli selliseid juhiloa taotlejaid üle 2600, tõstab see autokoolide koormust, sest ka kohustuslike sõidutundide arvu tõsteti.

Muudatus, mille kohaselt kolm korda riiklikul sõidueksamil põrunu peab autokooli naasma, tehti seetõttu, et juhiloa taotlejad võtavad eksamil läbikukkumist lihtsalt kui ebaõnne ja loodavad, et järgmine kord läheb paremini. Nii käiakse muudkui proovimas ja tehakse ühtesid ja samu vigu. See aga näitab, et vahepeal pole oma juhtimisoskust parandatud.

"Selle aasta kevadest jõustus muudatus, mis tähendab, et need sõidukijuhid, kes riiklikku sõidueksamit kolmandal korral ei soorita, peavad minema autokooli. On kõige parem, kui juhikandidaat võtab kaasa või saadab autokoolile oma sõidueksami raportid, mis talle tulevad maanteeameti e-teeninduse postkasti, ja läbi selle pannakse kokku kava, mis on tal vaja n-ö järele õppida, et uuesti eksamile tulla," sõnas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Eelmisel aastal oli neid, kes kolmandalgi korral riiklikku sõidueksamit ei sooritanud, üle 2600. Igaüks neist pidanuks võtma juurde kaks või rohkem sõidutundi. See arv võib tänavu seoses koroonaviirusega olla väiksem, aga õppesõiduinstruktorite töökoormus suureneb niigi oluliselt.

"Hullema koormuse tõstis see, et meil tuli 23 tunni pealt 30 peale - seitse tundi tuleb kõigil juurde sõita. Enne oli 23 tundi koos pimeda- ja libedasõiduga. Nüüd on 30 tundi koos pimeda ja libedaga. Ma natuke loodan selle peale, et inimesed hakkavad nüüd lihtsamini läbi saama ja mitte nii palju kordusele tulema, See võib-olla aitab ka," rääkis Aide autokooli juhataja Enn Saard.

Ööpäevaga lisandus üks positiivne koroonatest ja suri üks inimene

Pixabay

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 812 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest üks test osutus positiivseks ning suri üks inimene.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on positiivse koroonatesti tulemuse andnud inimese elukohaks Harjumaa.

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 39 inimest, neist üks on juhitaval hingamisel. Koju läks üks inimene, uusi haigusjuhtumeid avati ka üks. Tänaseks on haiglast koju saadetud 318 inimest ning lõpetatud 329 haigusjuhtumit.

Tänase seisuga on tervenenud 1538 inimest. Neist 993 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 545 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil.

Ööpäeva jooksul suri Harjumaal koroonaviirusesse haigestunud 77-aastane naine, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 65 inimese elu.

Eestis on kokku tehtud enam kui 76 000 esmast testi, nendest 1824 on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.

Terviseamet tuletab meelde, et hoolimata eriolukorra lõppemisest tuleb haigust COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.

COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.

Maasikakorjajaks kandideerib üle 100 inimese ametikohale

Pixabay

Kui viimasel ajal on kõlama jäänud maasikakasvatajate mure, et võõrtööliste puudumisel napib neil töökäsi, siis CVKeskuse statistika näitab hoopis, et maasikakasvataja ametikohale kandideerib suisa üle 100 inimese. 

Enim tahetud hooajaline töö on praegu maasikakorjaja ja põllutööline – antud ametikohale laekub keskmiselt 116 kandideerimisavaldust. Teine populaarseim hooajatöö on aiandustööline, kuhu kandideerib keskmiselt 83 tööotsijat. Hooajatööde populaarseima ametite esikolmikusse mahub ka lehekandja 44 kandideerimisavaldusega.

Üle 40 CV laekub ka suvehooaja klienditeenindajate-  ja farmitööliste tööpakkumistele. Lisaks on populaarsed suvereporteri ja aedniku ametikohad, kuhu kandideerib keskmiselt vastavalt 27 ja 21 tööotsijat. 

Marjakulleri töökohale on konkurents veidi väiksem ja keskmiselt kandideerib tööpakkumisele 19 tööotsijat. Ka traktoristi tööpakkumiste vastu on huvi mõnevõrra väiksem ja sellele ametikohale kandideerib keskmiselt 15 inimest. 

Kõige keerukam on aga leida hooajaks vetelpäästjaid – ühele vetelpäästja ametikohale kandideerib keskmiselt seitse tööotsijat. 

„Hooajatööde puhul on väga oluline, et tööandja tooks tööpakkumisel selgelt välja pakutavad tingimused. Näiteks on 38 protsendil hooajalistest tööpakkumistest avalikult välja toodud palganumber, mis lihtsustab värbamist ja aitab kiiremini leida sobivaid hooajalisi töötajaid,“ kommenteerib CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Maasikakorjaja ametile pakuvad tööandjad kuu keskmiseks teenistuseks palka alates 600 kuni 1200 euroni, kuid leidub ka suuremaid palgapakkumisi.“ 

Kokku on praegu CVKeskus.ee tööportaalis üle 100 hooajalise tööpakkumise.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD