Peaminister Jüri Ratas teatas neljapäeval sotsiaalmeedias, et valitsus võttis vastu otsuse pikendada töötukassa abimeedet ka juunis. 

"Töötasu hüvitise meede kehtib veel kuu aega. Kiitsime valitsuses heaks Eesti Töötukassa nõukogu ettepaneku hüvitada koroonaviiruse leviku tõttu raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka juunikuu töötasu," kirjutas Ratas suhtlusvõrgustikus Facebook.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo kinnitas hilisemas pressiteates, et neljapäevasel kabinetinõupidamisel saavutati põhimõttelise kokkuleppe toetada töötukassa nõukogult heakskiidu saanud ettepanekut pikendada töötasu hüvitist juuni lõpuni ja kitsendada meetme kriteeriume.

"Kriisi mõjude leevendamiseks loodud töötasu hüvitamise meede, kust tööandjatel on olnud alates märtsist võimalik taotleda toetust töötajatele tasu maksmiseks, on aidanud säilitada töökohti ja inimeste sissetulekuid ning parandanud praeguses kriisis raskustesse sattunud ettevõtete olukorda. Peame pingutama, et aidata meie tööinimestel ja ettevõtetel raskemad ajad üle elada ning panustada majanduse taastumisse," lausus peaminister Jüri Ratas.

"Seetõttu pidasime oluliseks jätkata meetmega kuni juuni lõpuni, et vajalik abi jätkuks veel ka suve alguses pärast eriolukorra lõppemist," lisas peaminister.

Sotsiaalminister Tanel Kiik sõnas, et peab oluliseks töötajate ja tööandjate toetamist ning laiaulatuslike koondamiste vältimist, kuna värbamine hiljem on keerukam ja väljaõpe kulukam.

"Peame arvestama, et taotlejaid võib lisanduda ning soovime, et hüvitise taotlemise võimalus oleks eelkõige neil tööandjatel, kelle olukord on kõige raskem. Meetme pikendamiseks leppis valitsus kokku lisaks töötukassa vahenditele kuni 36 miljoni euro ulatuses eraldada vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist," ütles Kiik.

Ettepaneku järgi on plaanis palgahüvitise meetme kriteeriume kitsendada: kui varem pidi olema käive langenud 30 protsenti, siis uue ettepaneku kohaselt peaks käibe langus olema vähemalt 50 protsenti. Kui varem pidi tööandja olema vähendanud töötajate töötasu või töökoormust vähemalt 30 protsenti, siis nüüd peaks olema selliseid töötajaid vähemalt pool või töökoormus peaks olema langenud vähemalt poole võrra.

Langeb ka hüvitise kõrgeim määr endiselt 1000-lt eurolt 800-le eurole. Langetada on plaanis ka hüvitise asendusmäära varemalt 70 protsendilt 50-le, mis tähendab, et kui varem võis saada töötaja hüvitist kuni 70 protsenti palgast (kuni 1000 eurot), siis nüüd võib ta saada kuni 50 protsenti palgast, kuid kõige rohkem 800 eurot. Samaks jääb tööandja omaosalus, mis ka varem oli vähemalt 150 eurot.

Juuni eest võivad koondamise ennetamiseks kavandatud meetmest töötajatele toetust taotleda ka tööandjad, kelle töötajad said hüvitist kahe kuu eest vahemikus märts kuni mai.

Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.

Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab töötasu hüvitist taotleda vaid nendele töölepingulistele  töötajatele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Hüvitist saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.

Meetme pikendamise maksumus sõltub nii taotlejate ja nende töötajate arvust, saadud töötasude suurusest kui teistest teguritest jäädes vahemikku 50-70 miljonit, millest umbes pool kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja teine pool ehk kuni 36 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest.

"Nüüdseks on antud meetme toel säilinud sissetulek rohkem kui 123 000 eestimaalasel ja töökohad ligi 16 000 ettevõttes," lisas Ratas. 

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille tulemusel ei või kohtutäiturid tulevikus enam töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida.

Muutuvad ka täiturite mõned tasud, ühtlustuvad  notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad distsiplinaarsüüteo korral ning notarina ametisse astuvate inimeste tase muutub koha täitmisel paremini võrreldavaks. 

"Selleks, et olukord oleks õiglasem, ei või eelnõu jõustumisel kohtutäitur enam küsida ettemaksu inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest. Praegu kehtiva seaduse järgi ei või täitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Samal ajal tõuseb kohtutäituri tasumäär mõnede toimingute puhul, kus see ei kata tegelikke kulusid, näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kus kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Muudatused ei puuduta kohtutäiturite põhitasusid.

Tõuseb ka notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määratava rahatrahvi maksimaalne summa 6400 eurolt 16 000 euroni. "Praegused trahvimäärad ei ole piisavad, et avaldada raske rikkumise korral piisavat mõju ning need peaksid olema ühtlasemad teiste vabakutsetega nagu näiteks advokaadid ja patendivolinikud," selgitas Aeg.

Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti.

Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab.