Menu

Pikemas plaanis on ees ootamas maksutõusud

  • Kirjutas BNS

Pixabay

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on pikemas plaanis ees ootamas maksutõusud, kuigi siiani on koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi tekitatud kahjusid tasutud laenude arvelt; arutelud maksusüsteemi tuleviku üle on asjakohased ka Eestis.

"Kuigi koroonaepideemia käigus on riikide võlakoormus kasvanud mühinal, ei ole praeguses mahus rahatrükk pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus ja ühel hetkel peavad valitused riigi rahaasjad taas joonde saama. Üks viis selleks on muidugi vähem kulutada, ent tundub rohkem kui tõenäoline, et koroonajärgset ajastut hakkavad iseloomustama ka maksutõusud," ütles analüütik SEB nädalakommentaaris.

Nestori hinnangul on kõige tõsisemalt maksutõusude teema esile kerkinud riigis, kes on kriisi käigus olnud ka kõige heldem kulutaja – Ameerika Ühendriikides (USA). "Lisaks viimasele, 1,9 triljoni dollarilise mahuga majanduse abipaketile, kavatseb uus administratsioon peagi käivitada infrastruktuuri-investeeringute programmi mahuga umbes 2 triljonit USA dollarit," märkis ta.

"Erinevalt varasematest päästepakettidest soovitakse seekord arve tasuda aga mitte järjekordse laenu arvelt, vaid suurendades ettevõtete maksustamist. Selleks plaanitakse tõsta ettevõtete tulumaksu praeguselt 21 protsendilt 28 protsendini," ütles Nestor.

Ta tõi välja, et kui Eestis räägitakse juba pikemat aega maksurahust, siis USA ettevõtetel sellist vabadust pole – viimane muutus ettevõtete tulumaksumääras tehti alles 2017. aastal, kui president Trumpi eestvedamisel kärbiti seda 35 protsendilt hetkel kehtiva 21-protsendise määrani. "Teisalt moodustab ettevõtete tulumaks kõigest 1 protsendi USA sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on teiste rikaste riikidega võrreldes väga vähe," nentis Nestor.

Analüütiku sõnul plaanitakse kehtestada, et vältida olukorda, kus rahvusvaheliste suurettevõtete tulud maksutõusu eest soodsama maksusüsteemiga riikidesse nii-öelda põgenevad, aga ka 21-protsendise määraga nii-öelda globaalne miinimum, mida hakatakse jõustatama tuludele, mida ettevõtted deklareerivad madala tulumaksumääraga riikides.

"Kõrgematest maksudest ei jää ilmselt puutumata ka eraisikud. Lisaks 2-triljonilisele infrastruktuuriinvesteeringute paketile on kavandamisel ka umbes 1 triljoni suurune investeering lastehoidu, haridusse ja meditsiini, mille eest tasumiseks soovitakse tõsta ennekõike jõukama elanikkonna maksustamist, kasutades selleks nii tulude, kapitalikasvu kui omandi täiendavat maksustamist," tõdes Nestor.

Tema hinnangul on USA administratsiooni maksustamisplaani kõige põnevam osa see, mis puudutab globaalse miinimumi sisse seadmist ettevõtete maksustamisel. "Iseenestest ei ole tegemist uue algatusega ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) juures on vastavat plaani vaagitud juba kümmekond aastat," märkis analüütik.

"Küll annab USA uue administratsiooni soov selle teemaga tegeleda lootust, et viimaks on võimalik ka kokkuleppeni jõuda. Probleemi juurpõhjuseks on ennekõike suurte üleilmsete tehnoloogiaettevõtete osavus oma maksukulude vähendamisel. Kasumeid kiputakse näitama riikides, kus maksumäär on madalaim ja riigid, kust suuri kasumeid teenitakse ei pruugi näha sentigi maksutulu," tõi Nestor välja.

Analüütik ütles, et mitmed riigid, sealhulgas Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia, on püüdnud olukorda lahendada nii-öelda digimaksu abil, mis ei sobinud kuidagi aga USA eelmisele presidendile. "Uue kava kohaselt hakkaks umbes 100 kõige suurema globaalse ettevõtete maksustamine toimuma edaspidi võttes aluseks käibe igas konkreetses riigis," märkis ta.

"Lisaks soovitakse kokku leppida ka ettevõtete tulumaksu alammääras. See ei pruugi olla meelt mööda riikidel nagu Iirimaa, kes on suutnud madala ettevõtete tulumaksumäära abil neid samu tehnoloogihiidusid enda juurde töökohti looma meelitada. Kui Iirimaal on ettevõtete tulumaksumäär 12,5 protsenti, siis USA sooviks miinimumi tõsta 21 protsendi juurde," nentis Nestor.

Tema hinnangul on globaalne ettevõtete tulumaksumiinimum Eesti vaatevinklist huvitav perspektiiv. "Kuigi tehniliselt on ettevõtte tulu Eestis maksustatud, siis on selle eripäraks teatavasti see, et maksu tuleb tasuda alles kasumi jaotamisel. See süsteem on tänaseks kehtinud 20 aastat, ent mis tundus mõistlik aastal 2000 ei pruugi seda enam olla aastal 2021," möönis analüütik.

"Suure arengu on vahepealse ajaga teinud nii siinne pangandus kui kapitaliturg. Kui aastal 2000 oli ettevõtlussektori laenude keskmine intress 9 protsenti, siis tänaseks on see langenud 2–3 protsendi juurde. Lisaks on viimase aja sündmused näidanud, et ka üsna väikestel ettevõtetel on kapitaliturule võimalik siseneda ja seeläbi kasvu finantseerida," tõdes Nestor.

Analüütiku sõnul ei tohiks lühidalt öeldes elujõulise äriplaaniga ettevõttele pakkuda rahastuse leidmine enam suuri raskusi. "Kuidagi ei saa mööda ka sellest, et ettevõtlusmaastiku tänased staarid ei taotle kasumit vaid kasvu, mistõttu jätab tulumaksu küsimus nad täiesti külmaks," möönis Nestor.

"Lisaks ettevõtete tulumaksu praegusele korraldusele, väärib maksusüsteemi tulevik arutelu muidugi laiemalt. Näiteks ei jäta OECD pea üheski Eesti majandust puudutavas raportis mainimata, et meie maksustruktuuris on pea täielikult rakendamata omandimaksud. Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal küündib eelarvepuudujääk tänavu 6 protsendini ja 2022. aastal 4 protsendini, eelarvet tasakaalu ei õnnestu saada ka sealt edasi," märkis ta.

Nestori sõnul on lisaks Eestis painamas puudujääk pensioni- ja tervisekindlustuse vallas. "Praegune valitsus on lubanud maksurahu, kuid see ei tohiks peatada mõttetööd. Täna on hea aeg võtta hetk ja mõelda, milline peaks olema efektiivne maksusüsteem 10 aasta pärast," toonitas analüütik.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD