Menu

.      

Viiruseperioodi murekoht on valehäbi ja häbimärgistamine

  • Kirjutas BNS

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhi Martin Kadai sõnul on kogu viiruseperioodi ajal olnud murekohaks viiruse levikuga seotud valehäbi ja häbimärgistamine, vahendab ERR.

Häbimärgistamine võib viia selleni, et inimesed hakkavad oma haigust peitma ning siis ei saa haiguse levikut enam kontrollida. Kadai sõnul tehakse nädalas 6000 testi aga sellegipoolest on märke, et mõned kardavad teiste reageeringute pärast testima minna.

"Inimene võib seda diagnoosi karta ja see on kõige hullem mis juhtuda saab, kui inimene hakkab oma haigust varajama. Seda haigust on võimalik varjata ligikaudu 80 protsendil inimestest, sest nad ei vaja otseselt haiglaravi või tervishoiuteenuseid. Nad saavad selle haigusega ise hakkama, aga nad lihtsalt kardavad seda diagnoosi, et võib-olla kogukonnas hakatakse neid tõrjuma. Võib-olla on kellelgi tekkinud arusaamine, et neid jälgitakse ja nii edasi," ütles Kadai ERR-ile. "Sellistel hirmudel ei tohi olla ühiskonnas kohta ja selliseid algeid tuleb igal juhul vältida ja ära hoida, sest kui inimesed hakkavad seda haigust varjama, siis me ei suuda seda haigust ka kontrollida."

Kadai sõnul on tulnud päringuid ja signaale selle osas, et paljude asutuste ise seatud piirangud liiga ranged ning sel juhul tuleks jälgida tõesuspõhisust. Näiteks on mõned lasteaiad keelanud viiruse leviku tõttu lastel mänguasju kaasa võtta.

"Kaisukarud õnneks ei haigestu sellesse viirusesse, nakatuvad ikkagi inimesed," selgitas Kadai. "Kaisukarud potentsiaalselt võivad nakkuslikud olla ainult siis, kui nad on saastunud viirusega ning teine inimene seda katsub ja peale seda katsub suud, silmi ja nina. Raske on mõelda, et kui laps võetakse lasteaeda vastu, aga kaisukaru ei tohi tulla, siis sellel tegevusel pole mõistlikkust. Nakkuslik saab ennekõike olla laps ehk inimene, kui temal on kaisukaru kaasas siis see, või tema riided pole enam probleem."

20 PÄEVA ENIMLOETUD