Sel aastal on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enamiku nakkushaiguste levik olnud väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi. 

Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil on registreeritud kokku 534 haigusjuhtu. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist. „Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova.

Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja  6424 inimest.

Sel hooajal on raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeritud 577 inimest, 2018/2019 võrreldaval perioodil oli mai alguseks haiglaravi vajanud 1662 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 21  inimest, eelmisel võrreldaval perioodil 130 inimest. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut, 2018/2019 hooajal lahkus meie seast gripi tõttu 57 inimest.

„Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haiglaravi vajanud patsientide arv 65,3 protsenti, intensiivravi vajanute arv 83,8 protsendi ning surnute arv 78,9 protsendi võrra,“ ütles Sadikova, kelle sõnade kohaselt võib näiteks gripi põhjustatud surmajuhtude vähenemise oluliseks põhjuseks olla ühe riskirühma ehk hooldekodude elanike vaktsineerimine. „Riskirühmade vaktsineerimine aitab alati vähendada nii haigestumist kui suremust.“ 

Piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkushaigustest on kaks korda suurenenud haigestumine läkaköhasse. Kui 2019. aasta samal ajavahemikul registreeris terviseamet üle Eesti kokku 17 juhtu, siis tänavu on läkaköha registreeritud 36. korral. Ülejäänud piisk- ja vaktsiin-välditavad nakkustest on märgatavalt vähenenud haigestumine tuulerõugetesse ja pneumokokknakkusesse. Leetreid oli 2019. aasta maikuuks registreeritud 11 juhtu, sel aastal leetrijuhte Eesti registreeritud pole. 

Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusjuhtude arv on suurenenud seitsme protsendi võrra, tänavu on sarnaselt mullusega registreeritud ka üks puukentsefaliidi haigusjuht.

HIV-nakkusi on registreeritud enam kui viiendiku võrra vähem, samuti on kolm korda vähenenud haigestumine gonokokknakkusesse ja enam kui viiendiku võrra klamüüdiasse.

Registreeritud krooniliste B- ja C-viirushepatiitide arv on suurenenud ja tänu sellele on hepatiitide üldarv suurenenud 20 protsendi võrra. Enam kui 40 protsenti on eelmise aasta võrreldava perioodiga registreeritud ka haigestumist süüfilisse. 

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Terviseamet tõi kolmapäeval esile juhtumi Eestis, kus koroonadiagnoosi saanud inimese otsus siiski tööle minna tõi kaasa märkimisväärse nakatumiste ahela. 

Terviseameti Põhja regiooni juhi Ester Öpiku sõnul sai ühe Eesti ettevõtte töötaja 6. aprillil teada, et tal on diagnoositud koroonaviirus. Samas otsustas nakatunu ikkagi minna tööle ning juba 7. aprillil tuvastati viirus ka sama ettevõtte juhil. 

Paari päeva jooksul nakatusid veel kolm sama ettevõtte töötajat ning samas kollektiivis lisandus nakatunuid ka 11., 12. ja 13. aprillil. 

Esimesena koroonadiagnoosi töötaja kodus haigestus ka tema abikaasa, samuti tema 86-aastane ema, kes viidi raskes seisu haiglasse. "Nakatunu töötaja ühel kolleegil nakatusid 15. aprillil abikaasa ja laps ning kolmel kolleegil elukaaslased või abikaasad 13. ja 17. aprillil," ütles Öpik, lisades, et 13. aprillil nakatus ka ettevõtte juhi abikaasa.

Samal päeval nakatus ka samas ärihoones tegutseva teise ettevõtte juht, kelle abikaasal tuvastati viirus 21. aprillil. 

Öpiku sõnul näitab see, kui kiiresti ja millises ulatuses on võimalik tekitada viiruse levik, kui haigena tööle minna. "Selliseid nakatumise kobaraid on meil tegeleikult hulgim."