EESTI ELU

Üle poole Eestimaast taas kaetud värskete ortofotodega

maaamet.ee

Maa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osa.

Ortofotod on tehtud 2019. aasta kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata maa-ameti geoportaalis.

„Maa-amet tähistab tänavu oma 30. tegevusaasta täitumist. Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud ja nii edasi.

Ortofotodega saab tutvuda maa-ameti kaardirakenduses » või WMS-teenuses ». Need on saadaval ka avaandmetena.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.

10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad on Tallinn ja suur osa Harjumaast (ehk Keila, Saue, Harku, Keila-Joa, Klooga, Kiili, Vaida, Aruküla, Raasiku, Luige, Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Assaku, Kangru, Tabasalu ja teised, samuti Tartu, Pärnu, Sillamäe, Kunda, Rakvere, Aseri, Haljala, Väike-Maarja, Jõgeva, Mustvee, Järva-Jaani, Tapa, Paide, Türi, Kuusalu, Kehra, Kohila, Rapla, Märjamaa, Haapsalu, Kärdla, Paldiski ja Loksa.

16-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad on kaardil Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja  Püssi.

20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.

25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Saaremaad, suuremat osa Pärnumaast ja läänepoolset osa Viljandimaast.

Tänavu tähistab aa-amet oma 30. tegevusaasta täitumist. Maa-amet on partner maatoimingute ja kaarditeenuste alal.

PILTUUDIS: president Kaljulaid kohtus Soome peaministri Sanna Mariniga

Mattias Tammet/presidendi kantselei

Eesti riigipea kohtus eile õhtupoolikul Kadriorus Soome peaministri Sanna Mariniga.

Kohtumisel räägiti kliimakatastroofi vastu seismisest ning võimalikest koostöökohtades selles vallas, Põhjamaade ühisest energiaturust ning alternatiivsetes energiaallikatest, Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist ja puudutati ka julgeolekuga seotud teemasid.

Mattias Tammet/presidendi kantselei

Peaminister Marin rääkis ka oma valitsuse järgmistest plaanidest ning tunnustas Eestit meie jõudmise eest ÜRO julgeolekunõukogu laua taha.

Mattias Tammet/presidendi kantselei

Tegemist oli hiljaaegu ametisse valitud peaminister Sanna Marini esimese visiidiga Eestisse.

Hulgimüüjad: raviminappuse leevendamine vajab läbimõeldud plaani

Pixabay

Ravimite kättesaadavuse ümarlaual osalenud ravimihulgimüüjad toetavad tervisevaldkonna ühiseid pingutusi raviminappuse leevendamiseks, samas ei poolda liit lahendusviise, mille tulemusena kannataks tervishoiuteenuse osutamise kvaliteet ja patsiendi heaolu.

Sotsiaalministeeriumi kokku kutsutud ümarlaual nõustusid hulgimüüjad ministriga, et ravimite suurtes tootmisüksustes Hiinas ja Indias tekkivad probleemid mõjutavad kõiki. Ka ravimite puuduse põhjuste väljaselgitamiseks Euroopa hulgimüüjate poolt korraldatud uuringu kohaselt on peaaegu kõik neist otseselt või kaudselt seotud ravimite tootmisega seotud probleemistikuga. Ravimipõua käes ägab kahjuks tõepoolest terve Euroopa, leidsid hulgimüüjad ja kinnitasid, et pingutavad iga päev selle nimel, et mitte keegi ei jääks vajalikust ravimist ilma. Reaalsus aga on, et Eestisse saab tuua vaid seda ravimit, mis päriselt ka kusagil olemas on.

Kui terves maailmas on vajalik ravim puudu, siis peitub selle häda leevendus alternatiivse asendusravimi otsimises, keerulisemal juhul patsiendi ja arsti koostöös raviplaani muutmises. Seda probleemi ei aitaks mitte kuidagi ületada ravimite Eestisse toojate hulga laiendamine ja haiglatele ravimite sisseveoõiguse andmine. Uued kohustused haiglatel hoopis suurendaks nende kulutusi. Samuti sunniks haiglaid tervishoiuteenuste osutamiseks ettenähtud raha arvel patsientide abistamise asemel tegelema neile tundmatus valdkonnas. 

Seepärast kutsuvad hulgimüüjad üles valima probleemide leevendamiseks praktilisi ning tõenduspõhiselt jõukohaseid ja mõjusaid viise, mis tõepoolest häda vastu ka aitaks. Ka siin kehtib hulgimüüjate kinnitusel vana tõdemus, et ravim ei tohi olla hullem kui haigus ise – abitegevus ei tohi asjatult ja ebamõistlikult koormata ühtegi osapoolt, olgu selleks siis haiglad, tänased ravimite maaletoojad, arstid, apteekrid või riik ise.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD