Menu

Suitsetamine võtab eestlastelt aastas enam kui 20 000 eluaastat

  • Kirjutas BNS

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös selgus, et suitsetamisega seostatav tervisekaotus oli 2018. aastal Eestis kokku 23 634 eluaastat ehk 38,9 eluaastat 1000 elaniku kohta.

Mehed kaotasid suitsetamise tõttu eluaastaid üle nelja korra rohkem kui naised ning enim eluaastaid kaotati väljaspool Tallinna ja Tartut. 

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab tubaka tarvitamine igal aastal kuus miljonit surmajuhtu, millest paljud on enneaegsed. Säsil Rammo leidis Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös, et 2018. aastal kaotas Eesti rahvastik kokku 416 510 eluaastat, millest 74 829 eluaasta kao põhjustasid neli haigusseisundit – kopsuvähk, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, peaajuinfarkt ja südame isheemiatõbi. Sellest tervisekaotusest 35,1 protsenti oli seostatav suitsetamisega. 

Mehed kaotasid 2018. aastal suitsetamisega seostatavate haiguste tõttu 1000 elaniku kohta üle nelja korra rohkem aastaid kui naised. „Erinevate uuringute järgi on meeste hulgas suitsetamine küll aja jooksul vähenenud, kuid suitsetamisest tekkiv tervisekahju avaldubki alles kümnete aastate pärast,“ rääkis magistritöö autor Säsil Rammo, lisades, et erinevus võib tuleneda ka sellest, et mehed kaotavad rohkem eluaastaid suremuskaotuse tõttu: „Tervisekaotus on seotud elada jäänud aastate arvuga surma hetkel. See tähendab, et mida nooremana inimesed surevad, seda suurem on tervisekaotus.“

Teadaolevalt on Rammo magistritöö esimene Eestis, milles on suitsetamisega seostatav tervisekaotus esitatud maakondade ja vanuserühmade kaupa. Rammo hinnangul saavad maakondlikke tulemusi kasutada kohalikud eksperdid ja poliitikakujundajad, et toetada omavalitsust ja organisatsioone suitsetamise ennetamisel ning juhtida järjepidevalt tähelepanu suitsetamisega seonduvale kahjule. 

Analüüsist nähtus, et maakondade võrdluses oli meeste hulgas suurim tervisekaotus Valgamaal ja Ida-Virumaal, järgnesid Hiiu- ja Põlvamaa. Ida-Viru, Pärnu, Rapla ja Saare maakonnas oli tervisekaotus väikseim vanuserühmas 50–54 aastat. „Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Saaremaal kaotasid mehed enim eluaastaid 1000 elaniku kohta suitsetamisega seostatava südame isheemiatõve tõttu, teistes maakondades langes suitsetamisega seostatavast tervisekaotusest suurim osa kopsuvähi arvele,“ tõstis Rammo esile. 

Naiste andmete põhjal oli kõige suurem suitsetamisega seostatav tervisekaotus 1000 elaniku kohta 65–69-aastaste Jõgevamaa naiste hulgas, järgnesid Lääne-Virumaa ja Raplamaa naised. „Läänemaal kaotasid naised 1000 elaniku kohta kõige rohkem eluaastaid suitsetamisega seostatava kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, Ida-Virumaal, Valgamaal ja Võrumaal südame isheemiatõve, Põlvamaal südame isheemiatõve ja kopsuvähi tõttu võrdselt ning ülejäänud maakondades kopsuvähi tõttu,“ kirjeldas Rammo. 

Vanuserühmade järgi oli suitsetamisega seostatav tervisekaotus 1000 elaniku kohta suurim nooremas pensionieas, 65–69-aastaste hulgas. 

Magistritöö tulemuste kohaselt soovitab Rammo arvestada suitsetamisest loobumise toetamisel piirkondlike eripäradega ning lihtsustada programmide kättesaadavust suurema tervisekaotusega maakondades. „Väga oluline on ka jätkata suitsetamisega seotud tervisemõju korrapäraste uuringutega, mis võimaldavad hinnata suitsetamise ja sellest tuleneva kahju suundumusi,“ lisas Rammo. 

Säsil Rammo magistritöö „Suitsetamisega seostatav tervisekaotus Eestis 2018. aastal“ valmis Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavainu juhendamisel.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD