Kolmveerand Elektrilevi võrgust on peatselt ilmastikukindel

Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi kasvatab tänavu kümnetesse miljonitesse ulatuvaid maakondlikke investeeringuid, et tõsta klientide jaoks elektrivõrgu töökindlust ja vastupidavust ilmastikuoludele, seda nii suuremates linnades kui ka tõmbekeskustest väljaspool.

Järgneva kolme aastaga peab ilmastikukindla võrgu osakaal tõusma 77 protsendini, mis annab eelduse rikete jätkuvaks langustrendiks.

Kui mullu oli planeeritud maakondlike objektide investeerimismahuks 32,4 miljonit eurot, siis tänavu 34,6 miljonit. Sellest saavad osa kõik maakonnad, kaasa arvatud Läänemaa, kus Elektrilevi on omandamas Imatra Elektrit. Lihula piirkonnaalajaama rekonstrueerimine annab väga otsese panuse nii Pärnumaa kui ka Läänemaa varustuskindluse kasvu.

„Maakondlike võrguinvesteeringute käigus optimeeritakse ja kaasajastatakse võrguskeeme, paigaldatakse kaugjuhitavaid alajaamu ja liinidele lülitusseadmeid ning teostatakse muid tarvilikke töid, et rikete korral saaks distantsilt kiireid lahendusi leida ja klientide katkestusi võimalikult lühiajaliseks muuta,“ tõi Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas välja investeeringute põhilise sisu.

„Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus 83 protsenti rikkelistest katkestustest kõrvaldatakse hiljemalt kahe tunni jooksul. Veel mõni aasta tagasi oli sama näitaja 68 protsenti. Varasemalt tuli rikkebrigaadil alajaama või mastivõimsuslüliti asupaika kohale sõita ning piltlikult öeldes kangi tõmmata. Mõistagi on see oluliselt ajamahukam kui juhtimiskeskusest arvutite abil süsteemi juhtida,“ lisas Armas.

Mahuliselt demonteeritakse investeeringute käigus kõige enam vananenud paljasjuhtmelist õhuliini, mis asendatakse ilmastikukindla õhu- või maakaabliga. Sedalaadi töid tehakse aastas sadade kilomeetrite ulatuses. Näiteks mullu paigaldati pea 900 kilomeetrit uut ilmastikukindlat elektriliini.

2020. aasta lõpu seisuga on Elektrilevi võrgust ilmastikukindel 71 protsenti. Seatud eesmärkide kohaselt peab 2023. aastaks ilmastikukindel olema 77 protsenti võrgust.

Investeerimisobjektide valikul arvestab Elektrilevi üle Eestilise haardega. Plaanide koostamisel võetakse arvesse alajaama ja sealt väljuvate liinidega ühendatud klientide hulka, liinide seisukorda ja potentsiaalset rikkeohtu, looduslikke tingimusi ja palju muud, millest kokku moodustub indeks, mis on suuresti investeeringute jaotuse aluseks.

Maakondade lõikes 2021. aasta suurimad investeeringute objektid: 

Harju maakond - Riisipere uue 110/20/10 kV piirkonnaalajaama rajamine 

Hiiu maakond - Emmaste 35/10 kV alajaama renoveerimine 

Ida-Virumaa maakond - Aidu toitepiirkonna võrgu optimeerimine, Püssi piirkonnaalajaama laiendus 

Jõgeva maakond - Mustvee-Mustvee I keskpingeliini rekonstrueerimine 

Järva maakond - Türi-Retla keskpingeliini rekonstrueerimine

Lääne maakond - Lihula 110/10 kV piirkonnaalajaama rekonstrueerimine 

Lääne-Viru maakond - Rakvere-Kadrina keskpingeliini rekonstrueerimine 

Põlva maakond - Saesaare-Vaheri keskpingeliini rekonstrueerimine 

Pärnu maakond - Pärnu-Jaagupi - Vigala keskpingeliini rekonstrueerimine 

Rapla maakond - Keava 35/10 kV piirkonnaalajaama toitepiirkonna võrgu optimeerimine 

Saare maakond - Kihelkonna-Pidula keskpingeliini rekonstrueerimine 

Tartu maakond - Lemmatsi-Labori I/II liinide rekonstrueerimine 

Valga maakond - Mööblivabriku II, Jõe ja Lihakombinaadi jaotusalajaamade ümberjaotus

Viljandi maakond - Viljandi 110/35/15/6 kV piirkonnaalajaama renoveerimine 

Võru maakond - Võru-Väimela keskpingeliini rekonstrueerimine 

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Kliente on võrguettevõttel enam kui 508 000.