Tänu eriolukorrale on õhk nüüd igal pool puhtam, selgus esmaspäeval korraldatud veebiseminaril «Covid-19 mõju õhukvaliteedile», vahendab Tartu Postimees. 

kus keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ja Tartu ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik rääkisid pandeemia mõjust õhukvaliteedile kaug- ja lähiseire pilgu läbi. Kõik, mis atmosfääri paisatakse, tuleb maa peale tagasi ning õhukvaliteet sõltub sellest, kui kiiresti, mis vormis ja kujul see juhtub, selgitas ettekandes Heikki Junninen. Suurem pilt atmosfäärikeemia ja õhku paisatud ainete mõjudest on väga mitmetahuline. Õhusaaste mõjutab rahva tervist ja põllumajandust ning pikemas plaanis kliimat tervikuna. Kuidas on eriolukord mõjunud Tartu õhule?

Õhusaaste vähendamine on päevakorras pidevalt ning eriolukorral on sellele hea mõju, kinnitas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. Kuid paraku on see lühiajaline, lisas ta.

 Ehkki õhu puhtus sõltub palju ilmast, on Maueri sõnul ülikoolilinnas õhk eriolukorra ajal puhtam eeskätt seetõttu, et autoliiklus on vähenenud. «Kõigiks keskkonnateemalisteks järeldusteks on eriolukorra valguses veel vara, eks neid hakatakse tegema siis, kui on käes rohkem andmeid pikema aja kohta,» lausus Mauer.

Keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen ja Tartu ülikooli füüsikainstituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur Marko Kaasik nentisid veebiseminaril, et keskkonnaseirajatele on eriolukord põnev aeg. Saastetasemed on sel kevadel eriolukorra ajal olnud madalamad kui eelmistel aastatel.

Kaasiku sõnul on õhk puhtam kogu Eestis ning peamine põhjus on see, et autosid, busse ja muid sõidukeid kasutatakse vähem. «Tehased meil üldjuhul kinni pole, aga nende roll pole õhusaaste seisukohast Eestis ka nii suur,» rääkis Kaasik.

Liikluse vähenemisest rääkides tõi ta näiteks Tartu–Viljandi maantee, kus liiklus on eriolukorra ajal vähenenud suisa poole võrra. Linnades liikluse vähenemise kohta otseseid andmeid pole, kuid silmaga on näha, et sõidukeid liigub vähem.

Õhukvaliteedi paranemisele aitas teisalt kaasa ka tänavune soe talv tugeva tuulega, mistõttu maju köeti vähem ja tuuled hajutasid saaste. Aprillis langes mitmel pool Eestis lämmastikdioksiidi sisaldus õhus suisa suvisele tasemele, mil seda on üldiselt vähem kui muudel aastaaegadel.

Alates 2. maist lubatakse vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealal olevate eksponaatide külastamine ning välitingimustes sporditegevuste ja -treeningute läbiviimine, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal esmaspäeval valitsuse infot.

Sporditegevuste ja -treeningute korraldamist lubatakse tingimusel, et osalejaid on grupis maksimaalselt kümme ja peetakse kinni 2+2 reeglist. Koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida kahemeetrist vahet. Sporditegevuste korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Tegevuse korraldamisel on vaja lisaks hoida osalejate vahel distantsi ja rühmas olevaid inimesi hajutada, samuti tuleb rühmade komplekteerimisel arvestada osalejate vanust ning sportimisvahendeid tuleb desinfitseerida.

Lubatakse ka vabaõhumuuseumide ja muuseumide õuealal olevate eksponaatide külastamine, kui külastajaid on grupis maksimaalselt kümme ja nad järgivad 2+2 reeglit ning teenuseosutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Eksponaatidesse siseneda endiselt ei tohi, näiteks ei ole lubatud külastada vabaõhumuuseumi territooriumil olevaid talumajasid.

Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korraldaja või teenuseosutaja suhtes sunniraha 2000 eurot.