EESTI ELU

Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

„Plaanilise ravi peatamise vajadus tekkis märtsi lõpus sellest, et COVID-19 haigestumine oli tõusutrendis, kogu tervishoius oli puudus isikukaitsevahenditest ning nende hankimine oli üleilmselt raskendatud. Viiruse leviku piiramiseks on aga isikukaitsevahendid vältimatult vajalikud. Raviarsti otsusega oli ka piirangu ajal lubatud selline plaaniline ravi, mis ravita jäämise korral oleks seadnud ohtu patsiendi tervise,“ selgitas Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Juhend kehtestab miinimumnõuded plaaniliste ambulatoorsete ja statsionaarsete teenuste osutamiseks patsientidele nii perearstikeskustes, haiglates, hambaravikliinikutes kui ka eratervishoiuasutustes. Ambulatoorseks raviks ettenähtud ruumid peavad olema eraldatud COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks mõeldud ruumidest või tuleb vastuvõtte korraldada eraldi vastuvõtuaegadel. Töö planeerimisel tuleb arvestada täiendava ajaga, mis kulub patsientide vaheliste kontaktide vähendamiseks ja pindade desinfitseerimiseks iga patsiendi järel.

Saabuvad patsiendid peavad arvestama sellega, et tervishoiuteenuse osutaja mõõdab patsientide kehatemperatuuri, palub täita COVID-19 tervisedeklaratsiooni ning desinfitseerida käed. Patsient peab tervishoiuasutuses viibides kandma kirurgilist maski, mis talle kohapeal antakse.

Hambaraviteenuse ja teiste aerosoole genereerivate protseduuride puhul peab patsient olema testitud COVID-19 suhtes maksimaalselt kuni 48 tundi enne ravi algust ning testimise tulemus peab olema negatiivne. Kui antud nõuet ei ole võimalik täita, peab personal  kasutama täiendavaid pritsmekindlaid isikukaitsevahendeid ja respiraatorit.

Maksudeklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui ettevõte hetkel makse maksta ei suuda

20. aprilli seisuga oli märtsikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) esitamata ligi 4000 ettevõttel. Maksu- ja tolliamet (MTA) rõhutab et deklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui ettevõte õigeaegselt makse tasuda ei suuda.

"Esiteks vajab riik ettevõtete abistamiseks tõest pilti nende olukorrast. Teiseks on esitatud maksudeklaratsioonid ja võla tekkimisel selle ajatamine vajalik mitmete ettevõtetele mõeldud toetuste ja lubade saamiseks, samuti on see vajalik näiteks riigihangetel osalemiseks," ütles MTA peadirektor Valdur Laid.

Täna hommikuks oli esitatud TSD-de põhjal märtsikuu tööjõumaksude kohustus kokku 459 miljonit eurot, millest tasutud on 85,9% ehk 394 miljonit eurot. Tasumata oli 65 miljonit eurot. Viimase kolme kuu jooksul on kasvanud ettevõtete arv, kes on jätnud deklareeritud maksud tasumata - kui jaanuaris tasus 97,7% ettevõtjaid deklareeritud maksud õigeaegselt, siis märtsis tegi seda vaid 83% ettevõtetest.

Sektorite kaupa vaadates oli märtsis kõige keerulisem olukord majutus- ja toitlustussektoris, kus on tasumata 70% deklareeritud maksudest. Haldus- ja abitegevuste sektoris jäi märtsikuu tööjõumaksudest tasumata 29%, info ja side sektoris ning ehituses mõlemas viiendik deklareeritud maksudest.

Keeruline aeg võib tekitada kiusatust välja mõelda uusi petuskeeme või minna näiteks ümbrikupalga maksmise teed. "MTA üheks prioriteediks on pettuste ärahoidmine ja selleks teeme riiklikke toetusi väljastavate asutustega tihedat koostööd," ütles Laid. "Jälgime olukorda väga tähelepanelikult ja teostame vajadusel ka järelkontrolle. Seega soovitan raskuste tekkimisel võlg ajatada ja ühendust võtta maksuhalduriga."

MTA tuleb eriolukorra ajal ja selle järgselt ettevõtetele vastu nii palju kui võimalik: hetkel ei alustata uusi sundtäitmisi ja ollakse võlamenetluses paindlikud. Eriolukorra lõpuni on MTA peatanud maksuvõlalt intressi arvestamine. Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt on pärast eriolukorra lõppu ja kuni 2021. aasta lõpuni maksuvõla intress 0,03% päevas senise 0,06 asemel. Lisaks on MTA-l õigus maksuvõla ajatamisel intressi veelgi vähendada, kuni nullini - millistel tingimustel seda tegema hakatakse, on hetkel väljatöötamisel.

TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon tuleb ettevõtetel MTA-le esitada järgmise kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksudeklaratsioon tuleb esitada 20. kuupäevaks. Kuna 10. aprill langes nädalavahetusele, oli märtsikuu TSD esitamise tähtaeg seekord esmaspäeval, 13. aprillil.

Riigikogu võttis vastu eriolukorra rakendamisega seotud seaduse

FOTO: Aigar Nagel

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu seaduse, mis lähtub eriolukorrast ning selle lahendamisel üles kerkinud probleemidest. 

Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse - COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed - poolt hääletas 54 ja vastu oli 40 riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.

Vastuvõetud seadusega muudetakse 33 seadust, mille sisu on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas. Teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks. Kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.

Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.

Seaduses on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.

Seaduses on muudatusi, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD