Eesti jätkab AstraZeneca vaktsiini kasutamist

Teisipäeva õhtul kogunenud riiklik immunoprofülaktika eksperdikomisjon otsustas, et Eesti jätkab viimastel nädalatel tromboosi- ja surmajuhtumite põhjustamises kahtlustatava ja Euroopas kehva valgusesse sattunud AstraZeneca vaktsiini kasutamist, kirjutab Postimees.

Mitu EL-i riiki, nende hulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Norra, Taani, Läti ja Rootsi on Briti-Rootsi farmakoloogiaettevõtte vaktsiini kasutamise asjaolude täpsustamiseni pausile pannud.

Immunoprofülaktika eksperdikomisjoni kuuluv viroloogiaprofessor Irja Lutsar oli aga seisukohal, et Eesti praeguses epidemioloogilises olukorras ei tohi vaktsineerimist AstraZenecaga peatada. Ka ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs lausus, et riigid kaaluvad, milline taktika teeb kõige vähem kahju, kuna epidemioloogiline olukord, teiste vaktsiinide kättesaadavus ja see, kuhu on juba eakate vaktsineerimisega jõutud, erinevad riigiti.

Lutsar viitas, et Suurbritannias on AstraZenecaga tehtud juba ligi 20 miljonit süsti ja andmed ei kinnita, et tromboosi esineks rohkem tavaolukorras oodatust.

Komisjon otsustas, et kui neljapäeval peaks Euroopa ravimiameti kirjalik raport andma alust teistsugusteks soovitusteks, siis seda arutatakse. Kuni Euroopa ravimiameti raportist järelduste tegemiseni ehk paariks nädalaks on Eesti ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul siiski soovitatud vaktsineerimine edasi lükata veenitromboosi riskiga patsientidel. See puudutab muuhulgas varem veenitromboosi põdenuid, viimase nelja nädala jooksul suure kirurgilise lõikuse või trauma läbi teinuid, östrogeenravi saajaid ja neid, kel on aktiivses faasis pahaloomuline kasvaja. Ka pikaajaline voodirežiim, veenitromboosi riskiga haigus või veenitromboosi esinemine veresugulastel on riskitegur.

Statistikast nähtub, et AstraZeneca puhul teatatakse kõrvaltoimetest rohkem. 8. ja 15. märtsi vahel tuli Eestis Pfizeri/BioNTechi Comirnatyga 37, Modernaga seitse ja AstraZenecaga seoses 486 kõrvaltoimeteatist. Enne 8. märtsi oli Eestis manustatud 103 252 Comirnaty doosi, mille järel teatati 708 kõrvaltoimest ehk 0,69 protsenti ja Moderna 5691 doosi tõid 22 kõrvaltoimeteadet ehk 0,39 protsenti. AstraZenecaga oli 7. märtsiks süstitud 37 411 doosi ja kõrvaltoimeid oli 996 ehk 2,66 protsenti.

Maia Uusküla sõnul ei tohiks protsente siiski nii võrrelda, sest vaktsiine on kasutatud eri ea- ja riskigruppidel. «On teada, et mida noorem inimene, seda rohkem võib vaktsineerimisjärgseid reaktsioone tekkida,» ütles ta.

«Perearstikeskuses üle 60-aastaseid riskipatsiente vaktsineerides pole kõrvaltoimeid massiliselt esinenud,» kinnitas perearst Piret Rospu, kelle tähelepanekul tekitab AstraZeneca reaktsioone tõenäolisemalt esimese doosi järel, Pfizeri ja Modernaga on aga vastupidi.

Läinud nädala 530 kõrvaltoimest seitse olid seotud enam kui 70 aasta vanustega, 417 teatist oli naistelt ja 113 meestelt. 11 kõrvaltoimet vajasid ravi. Ühel 68-aastasel naisel tekkis vaktsineerimisjärgsel päeval ajuverejooks, mille seos AstraZenecaga pole veel selge. Ajutist kehva enesetunnet ja väsimust esines uuringuis ligi poolel vaktsineeritutel. Kuigi Eesti on peatanud Austria eeskujul AstraZeneca partii ABV5300 kasutamise, ei ole Alar Irsi sõnul praegu alust arvata, et AstraZeneca kvaliteet võiks olla kõikuv.

Ravimiameti pressiesindaja Kristi Sarap lausus, et kõrvaltoimeteatises on küll olemas koht vaktsiini partiinumbri sisestamiseks, ent vaktsineeritud ja ka arstid jätavad ligi 40 protsendil juhtudest partiinumbri märkimata, mis raskendab võrdlemist.