Menu

Tartus keeb tüli kultuurikeskuse asukoha üle

  • Kirjutas BNS

Võru keskväljak FOTO: Aigar Nagel

Tartus on läinud suuremaks vaidluseks, kas kesklinna parki sobib plaanitav südalinna kultuurikeskus, ning tüli paisudes on Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valitud Tartul üha suurem oht suurinvesteeringust üldse ilma jääda, kirjutab Postimees. 

Avalikkuses lõid kired lõõmama 11. märtsil, kui 505 Eesti kultuuritegijat pöördusid riigikogu poole kirjaga, milles avaldatakse toetust kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse (Süku) rajamisele Tartu südalinna. Toetushääli hakati koguma pärast seda, kui riigikogu kultuurikomisjon valis möödunud aasta lõpus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekutest välja 11. Nende seas on ka Süku. Lõppvalik ühe-kahe ehitise rahastamiseks langeb suveks.

«Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet,» põhjendasid riikliku tähtsusega uue kultuurihoone kerkimise vajalikkust just Tartusse Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti teaduste akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid tuntud kultuuritegelasi: David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Tõnis Mägi, Rein Raud, Doris Kareva, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Kaido Ole, Kristiina Ehin, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Jaan Kaplinski, Vaiko Eplik, Jarek Kasar ja teised. 

Kohe pärast kultuuriinimeste toetuskirja avalikkuse ette jõudmist pani tartlasest IT-õppejõud Anna Aljanaki veebikeskkonnas change.org üles petitsiooni «Peatada Tartu kesklinna pargi maharaiumine selleks, et ehitada Süku». «Hoolin sellest, et Tartu jääks roheliseks,» põhjendas Aljanaki Tartu Postimehele. «Raamatukogu ja kunstimuuseumi on vaja, kuid mina sooviksin, et see ehitataks mujale. Üldplaneering lubab hoonestada poole pargist. Kui see nii juhtub, ei jää pargist eriti midagi alles.»

Petitsioon hakkas kiirelt koguma toetajaid, eile õhtuks oli neid 2800 ringis. Lisaks läks sotsiaalmeedias lahti tuline vaidlus ja tekkis ka kolmas leer, kelle hinnangul pole Tartusse üldse uut kultuurihoonet vaja.

«Välja valitud 11 kultuuriehitisest on see ainuke, millest praegu avalikkuses juttu on,» märkis kultuurikeskuse ehitamist toetav ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. «Nõnda on see ka ainuke, mis paistab kütvat nii kõvasti kirgi. Nii võib aga meie rahvuslik kultuuripealinn uue vooru kultuuriobjektist üldse ilma jääda, kui lisaks linna ja kultuuriinimeste toetusele on keskusele ka organiseeritud vastuseis.»

Kiho hindas, et vastuseis on mitmetahulisem, kui pealtnäha paistab. «Pahased on ja vastu võitlevad need, kelle taotlus teise vooru ei jõudnud,» tõi ta välja. «Lisaks need, kes on harjunud, et Tartu südalinn on ilma majadeta, ja leiavad, et maju ei tohiks sinna ka ehitada.»

Lisaks valab õli tulle ettekujutuse puudumine, milline hoone lõppude lõpuks parki kerkida võiks. «Kuna eskiisi veel ei ole, näidatakse tavapäraselt hoone mahtu ja see on pildil neljakandiline kobakas,» märkis Kiho. «Aga küll meil on arhitekte, kes suudavad etteantud mahu piirides midagi ilusat luua. Üks lahendus oleks edasi liikuda kahe eraldi hoonega, ning avada lisaks Poe tänavale ka Kauba tänav ning ühendada jõgi ja jõeäär linnaga. Praegu ainsale ja ülekoormatud Küüni-Rüütli sihile tekiks ristuv jõuõlg, mis aitab muuta Tartu avalikku ruumi mitmekesisemaks ja -mõõtmelisemaks.» 

«See petitsioon kütab valede najal üles viha kultuuri ja kultuurikeskuse vastu. Suuri puid pole plaanis maha raiuda. Nende vahel on «park» suurel määral kaetud betoonplaatidega ja alakasutatud - see on sõjahaav, mitte euroopalik park. Hoone, mida raamatukogu ja kunstimuuseum on kaks aastakümmet oodanud, on plaanitud puidust ja keskkonnasõbralik,» võttis kultuurkeskuse eest sõna Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna juht Berk Vaher.

Petitsioonile pargi säilimiseks alla kirjutanud arborist Kaire Zimmer põhjendas Tartu Postimehele vastuseisu Süku-le muuhulgas sellega, et hoone tuleks liiga ligidale Vabaduse puiestee äärsele alleele. Ta hindas, et suured, võimsad ja hea tervise juures olevad puud ei pea tõenäoliselt külje all käima hakkavale ehitustegevusele vastu ja hukkuvad.

Et üksikuks jäänud puud ei säili ehitajate plaani järgi, tõestus näiteks Võrus, kus keskväljaku ehitamiseks park maha võeti. Esimene suurem torm murdis maha mitu suurt, lagedale jäänud puud, mis oli plaanis kasvama jätta.

Võru keskväljak FOTO: Aigar Nagel

Samuti on rohelise mõtteviisiga inimesed väljendanud muret üleüldise roheluse kiirkadumise pärast linnadest.

Kuna reformi ja sotside juhitud Tartu linnavalitsus toetab kultuurikeskuse ehitamist kesklinna parki, asusid opositsioonilised erakonnad vastaspoolele, tehes linnavalitsusele üleeile pöördumise, milles soovivad pargi säilitamist ja arendamist. //Nende seas on ka valimisliit Tartu Eest ja keskerakond, mis on varem avaldanud soovi kultuurikeskuse asemel ehitada Tartusse Saku suurhalli laadne multiareen.

Erakondade pöördumises on siiski nenditud, et Tartu vajab kultuurikeskust, mis annaks tõuke ka linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi veelgi suuremale avanemisele linlastele ja külalistele.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD