. 
Viimases, septembrikuu CV-Online küsitluses era- ja äriklientidele, tuli välja, et üle 50 protsendi Eesti tööandjatest on sageli või väga sageli võtnud tööle inimese, kes ei ole sobinud otsitavasse rolli või organisatsiooni tervikuna, ning ka tööotsijatest 34 protsenti tunnistas, et on valinud endale töökoha või rolli, mis on olnud nende jaoks vale.
„Võimalik, et nii kõrge valevärbamise protsent on alati tööturul olnud, kuid täna oleme seda rohkem uurimas ja sellest rääkimas. Eksimuse hind on kõrge ja seda eriti olukorras, kus töökäsi jääb tööturul iga aastaga vähemaks ning muutunud on kandideerijate endi mõttelaad ja väärtused. Inimeste liikumine ühelt töökohalt teise on oluliselt kiirem, kui veel mõned aastad tagasi ning töökoha valikul on palga tähtsuse tugevalt edestanud tore kollektiiv, tööaja paindlikkus ja tugev juhtimiskultuur. Inimesed valivad tarku tööandjaid ja inimest hoidvaid töökohti,“ sõnas CV-Online turundusjuht Maris Viires.
Uuringust selgus, et üle 56 protsendi tööandjatest on öelnud, et üheks peamiseks põhjuseks valede valikute puhul on väärtuste mitte sobivus ehk organisatsiooni väärtused ja tööle kandideerijate väärtused ei ühti. Lisaks on tööandjad toonud teise ebasobivuse põhjusena kandidaadi või siis uue töötaja tööalaste kompetentside puudumise. Selle põhjuse tõi välja 54 protsenti tööandjatest.
„Näeme igapäevaselt töökuulutusi, mis on täis ebareaalseid ootusi ning kandidaadil on keeruline tajuda, kas ja kui paljudele ootustele ta vastama peab. Samuti näeme, et olgugi, et on neid organisatsioone, kelle värbamisprotsessid on mitmekesised ja mõtestatud ning selgele ajajoonele ajastatud, on ka neid, kes ehk liigselt kiirustavad ja ei mõtle protsesse läbi. On palju erinevaid võimalusi, mis Eestis veel vähe kasutatakse inimeste sobivuse hindamiseks, näiteks erinevad isiksusetestid tööalase sobivuse hindamiseks, töövarju- ja proovipäevad, mängulised grupitööd või intervjuud endiste kolleegidega, mis kõik aitaksid paremini kaardistada ka kandidaadi kompetentse“, kommenteeris kompetentside hindamise probleemi CV-Online värbamisosakonnajuht, Maris Martin.
Tööotsijad seevastu on toonud esile mitmeid teravaid probleeme, mis on olnud nende jaoks valede valikute tegemise põhjusteks. Näiteks on mainitud suurel hulgal inimeste poolt ebapiisava või suisa puudliku tagasiside andmist kandideerimisprotsessi käigus ja samuti ähmast ülevaadet otsitavast rollist ja ametikohal pakutavast.
Peamiste ettepanekutena tööotsijate poolt on tööandjale tulnud viis peamist asja. Tööandja peaks sõnastama selgelt oma ootused ja nõudmised pakutaval töökohal ning seda kõikides kandideerimisetappides; suhtlema soojalt ja avatult terve kandideerimisprotsessi jooksul, ka siis, kui kandidaat ei osutunud valituks; andma kandideerimisprotsessi käigus vahetut tagasisidet ja eriti hea oleks, kui selles tagasisides sisalduvad ka konkreetsemad soovitused, mida kandidaat saab järgmisel korral teisiti teha; looma kandideerimisteekonna, mis annab tööle kandideerija jaoks selgema arusaama tema kompetentsidest ja isikuomadustest; pakkuma välja ka inimesi oma meeskonnast, kes oleksid valmis rääkima oma tööst ja organisatsioonist ka inimestele, kes tööle kandideerivad.
Cirkle K hinnangul võis Alexela rikkuda riigiabi reegleid, kui müüs klientidele 16. septembri hommikul surugaasi (CNG) hinnaga 0,001 eurot kilogrammi kohta.
Alexela teatas samal päeval meediale saadetud pressiteates, et kell 10-11 saab rohegaasil sõitvatesse sõidukitesse tankida biometaani nullhinnaga ja seda Tartus, Võrus, Jüris ning Tallinnas Sikupilli ja Pääsküla tanklates.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on teinud Alexela Oil AS-ile ja Alexela Tanklad OÜ-le riigiabi andmise otsused metaanitanklate rajamiseks ning kohalikule taristule antava investeeringuabina, kokku umbes 1,5 miljoni euro ulatuses.
"Biometaani kasutuselevõttu toetab riik ka veel muude jooksvate soodustatavate meetmetega nagu selle vabastus aktsiisist, biometaani tootmise toetused, kohustus kasutada biometaani munitsipaaltranspordis. Seega on äärmiselt oluline, et riigiabi biometaani tootmise ja transpordisektoris kasutuselevõtu toetamismeetmete raames kasutatakse õiguspäraselt, turumoonutusi vältides ning riigi ressursse õiguspäraselt kasutades," seisab Circle K'd esindava advokaadibüroo Nove OÜ pöördumises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, rahandusministeeriumile ja Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
"Riigiabi mittesihipärase kasutamise tuvastamise korral on vajalik rakendada finantskorrektsioone ning nõuda riigiabi tagasi," märgib Cirlce K. Alexela käitumine riigiabi toel rajatud taristu kaudu riigiabi toel toodetud biometaani CNG tasuta võõrandamisel ei saa konkurendi hinnangul olla kooskõlas biometaani tootmise ja tarbimise toetusmeetmetega.
Circkle K teatel on meetmete eesmärk tõepoolest soodustada biometaani kasutuselevõttu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ja viisil, mis ei moonuta konkurentsi – vastasel juhul tekib vastuolu Euroopa Komisjoni üldise grupierandi määrusega ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusaktidega.
Konkurent märgib, et riik maksab biometaani tootjale toetust transpordis tarbitud biometaanilt 100 eurot ühe megavatt-tunni kohta, millest lahutatakse maagaasi jooksva kuu keskmine turuhind, umbes 15 eurot.
"Tootjale tehakse toetuse väljamakse gaasimüüja poolt antud tarbimisse lastud gaasi koguse andmete põhjal (päritolutunnistuste kustutamine). Seega on võimalik tootjal saada ligikaudu 85 eurot tulu isegi juhul, kui lõpptarbimisse lastakse biometaani tasuta," märgib Circle K.
Biometaani tasuta äraandmine ning selle eest rahalise toetuse või rahaliselt hinnatava statistika vastusaamine on Circle K'd esindava advokaadibüroo hinnangul toetusmeetmete kuritarvitamine.
"Kuritarvituse vältimiseks on toetusmeetmete puhul ette nähtud regulatsioon, et toetuse osakaal ei tohi ületada teatud protsenti abikõlbulikest kuludest, millest arvatakse maha taotleja realistlike prognooside alusel tegevuskasum. Biometaani tasuta võõrandamisel on toetuse saaja kunstlikult vähendanud oma tegevuskasumit, mis viib põhjendamatult suurema toetuse saamiseni," märgib Circle K.
Samuti jääb Alexela käitumisel CNG tasuta võõrandamisel riigil laekumata käibemaks ning tasuta võõrandamine on võimalik, kuna riik on otsustanud tinglikult CNG torustiku kaudu transpordivahendisse jõudnud biometaani mitte maksustada aktsiisimaksuga.
Tasuta müügist tekib tanklaomanikele statistika, mida saab raha eest võõrandada hinnaga 50–70 eurot megavatt-tunni kohta. "Piltlikult on biometaani tanklatel otstarbekas kehtiva toetuste ja statistika võõrandamise skeemi korral lasta tanklates biometaani õhku, kui kogu toodetud kogust ei suudeta ära müüa – või siis jagada seda gaasisõidukitesse tasuta," seisab pöördumises.
Arvestades Alexela grupi ettevõtetele märkimisväärselt osutatud riigiabi ning nende hiljutist tegevust biometaani tasuta võõrandamisel, palub Circle K'd esindav advokaadibüroo Nove OÜ rahandusministeeriumil koostöös rakendusüksustega teostada järelevalvet Alexelale määratud riigiabi õiguspärase kasutamise osas ning rikkumise korral keelduda edasistest väljamaksetest või nõuda toetus tagasi.
Lehekülg 1480 / 1950
