EESTI ELU

Esmaspäevast on avatud tasuta üle-eestiline hambaravi nõuandeliin

Unimedi hambakliinikud on avanud koostöös haigekassaga üleriigilise nõuandeliini numbriga 677 6822, et pakkuda esmast nõu ja tuge erinevate hambamurede korral.

Telefonile vastavad hambaarstid, liin on avatud esmaspäevast reedeni kella 9-17 ning helistamine on kõikidele abivajajatele tasuta.

Koroonaviiruse leviku piiramiseks on plaaniline ravi peatatud paljudes hambakliinikutes üle Eesti - avatud on üksikud kliinikud, kus pakutakse vältimatut esmaabi. Suurema osa inimeste hambamured küll esmaabi ei vaja, kuid põhjustavad siiski ebamugavust või vaevusi. Seega vajavad inimesed kiiret nõu, kuidas end ise aidata ja professionaalset konsultatsiooni hindamaks, kas esmaabi on vajalik.

„Nõudlus nõuandeliini järele on selge, seda kinnitab ainuüksi meie kliinikute poole pöörduvate patsientide suur arv. Meie eesmärk on, et raskes situatsioonis ei jääks ükski patsient ilma vajaliku nõu ja infota, sõltumata sellest, kas ta saab oma tavapärase arstiga ühendust või mitte,“ selgitas Unimed Ülemiste kliiniku ravijuht ja hambaarst doktor Ehtel Sepp nõuandeliini vajalikkust.

Tegemist on telefonikonsultatsiooniga, kus hambaarst selgitab välja patsiendi mure ja annab suuniseid olukorra leevendamiseks. Näiteks apteegist sobivate vahendite soovitamine või puhastusvõtete õpetamine, vajadusel põletiku vastu retsepti kirjutamine. See on ka oluline kanal, et teha kindlaks väga ohtlikud ja esmaabi vajavad seisundid. Nii on võimalik inimesed kiiremas korras mõnda avatud esmaabikliinikusse suunata.

Unimed Järve kliiniku juht Katrin Tamsar tõdeb igapäevaselt kliinikusse jõudvaid küsimusi analüüsides, et teinekord on võimalik kergem mure lahendada ainult telefonikõnega. „Ilma füüsilise vastuvõtuta on võimalik palju ära teha ja ennetada edasisi murekohti. Vahel piisab ka arsti julgustavatest sõnadest ja professionaalsetest juhistest, kuidas inimene saab kodustes tingimustes end ise aidata.“

Vältimatut ja esmaabi pakuvad Tallinnas Tallinna Hambapolikliinik, Unimed Järve kliinik ja Kaarli Hambaravi, Tartus: Tartu Ülikooli kliinikum ja Unimed Tartu kliinik, Pärnus Unimed Pärnu kliinik, Kohtla-Järvel Ida-Viru keskhaigla, Hiiumaal Emmaste Hambaravi ja Unimedi ravikabinet Kärdlas, Jõgeval Edent Hambaravi, Paides Järvamaa haigla, Haapsalus Dentista ja MarDenti kesklinna hambakliinik, Lääne-Virumaal Virudent OÜ Rakveres ja Vinnis ning A&K Caritas Väike-Maarjas, Põlvas Lõuna-Eesti kliinik, Raplamaal Margarita Puusta Hambaravi Raplas ja Märjamaal, Saaremaal Kuressaare hambapolikliinik, Viljandimaal Viljandi hambakliinik ja Dentes A&E Viljandis ja Abjas ning Võrus Lõuna-Eesti kliinik.

Eestis kerkis registreeritud koroonahaigete arv 20 võrra 326-le

Eestis oli pühapäeva hommikuks koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel, mida on 20 võrra rohkem kui päev varem.

Uusi nakatunuid tuli Harjumaal juurde üheksa, nii Tartus kui ka Võrus neli ja Saaremaal kaks. Nakatunuist 6 protsenti on alla 20-aastased ja 17 protsenti üle 60. Haiglaravil on 14 inimest, neist 2 vajab intensiivravi. Kokku on tehtud 3229 testi. Ööpäevaga laekus 417 testi tulemust, mida on 109 võrra rohkem kui laupäeval, teatas terviseamet.  

Test tehakse ennekõike haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele. Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.

Juhuvalimi alusel testitakse lisaks haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et hoida ära viiruse levik tervishoiu- ja hooldekandeasutustesse ning politsei, päästeameti ning teisi COVID-19 leviku tõkestamisega seotud inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Häirekeskuse ja kiirabi ülekoormatuse tõttu võib kiirabil teenindada abivajajaid nüüd ka kaheliikmelistes brigaadides. See annab võimaluse säästa kurnatusest häirekeskuse ja kiirabi töötajaid, kelle koormus viimasel ajal oluliselt suurenenud.

Terviseamet, sotsiaalministeerium ning riik tervikuna töötab selle nimel, et tarnida Eestisse rohkem isikukaitsevahendeid. Eesti osaleb Euroopa Komisjoni ühishankes, kus soetatakse hingamiskaitsevahendeid, kindaid, kaitserõivaid ja –prille. Euroopa Komisjoni ajakava kohaselt võib hange nihkuda maikuusse.

Lisaks on terviseamet sõlminud kaks lepingut, millest ühega telliti märtsi alguses 50 000 FFP3 respiraatorit, neile lisaks veel 85 000 FFP3 respiraatorit. Pooleaastane raamleping võimaldab tellida kuni 260 000 maski.

Märtsi lõpuks peaks meieni jõudma 200 000 kolmekihilist kirurgilist maski, kuid peame arvestama, et tarneaeg pikeneb. Ka käivad läbirääkimised FFP2 tarnijatega ning teeme kõik, et need jõuaksid lähinädalatel Eestisse. Terviseamet saab isikukaitsevahendeid peamiselt läbi Eesti tarnijate ning Hiina tootjatelt. Paraku peame aga arvestama sellega, et praeguses olukorras on logistikaettevõtetel erinevaid tõrkeid ning tellimuste tarneajad võivad viibida.

Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. Haiglates ja hooldekodudes on alates eilsest telefoniteel võimalik vestelda hingehoidjaga.

Hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Testi vajalikkust hindab arst ning seda tehakse tervislikel näidustusel. Kui inimene haigestub, siis peaks ta igal juhul püsima kodus ja võimalusel teavitama haigestumisest inimesi, kellega ta on olnud viimastel päevadel lähikontaktis. Kergete sümptomitega, nagu köha, väike palavik, tuleb püsida kodus ja vajadusel leevendada sümptomeid soovitatavalt käsimüügiravimitega.

Veebruaris sündis 955 last

Pixabay

Siseministeeriumi andmetel registreeriti veebruaris kokku 955 sündi, mida on 34 võrra vähem kui aasta tagasi.

Tänavu veebruaris sündis 477 tüdrukut ja 478 poissi. Kaksikuid registreeriti 19 paari, neist kuus paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 317 sündi, Harjumaal 143, Hiiumaal kolm, Ida-Virumaal 54, Jõgevamaal 10, Järvamaal 21, Läänemaal üheksa, Lääne-Virumaal 50, Põlvamaal 21, Pärnumaal 51, Raplamaal 23, Saaremaal 24, Tartumaal 159, Valgamaal 19, Viljandimaal 30 ja Võrumaal 21 lapse sünd.

"19. märtsil avanes e-rahvastikuregistris uus teenus, mis võimaldab registreerida lapse sünni kodust lahkumata. Uut teenust kasutati selle avamise päeval koguni 96 sünni registreerimiseks. Tegemist on praeguse koroonaviiruse puhangu tõttu planeeritust kiiremini valminud e-teenusega. Rõõm on näha, et noored vanemad on selle võimaluse juba omaksvõtnud ja üles leidnud," ütles rahvastikuminister Riina Solman.

Veebruaris olid tüdrukute populaarsemad eesnimed Sofia (9), Elisabeth, Laura, Marta, Mia (6), Amelia, Anna, Eva, Saara ja Saskia (5). Poistele pandi enim nimeks Sander (7), Jakob, Keron (6), Damir, Henri, Hugo, Kaspar ja Robin (5).

Eelmisel kuul sõlmiti 548 abielu, neist 64 notarite ja 24 vaimulike poolt. Lahutati 193 abielu, neist 42 notarite poolt. Veebruaris registreeriti 1265 surma. Solman põhjendas suurt abielude registreerimise tõusu ilusate kuupäevadega, mis veebruaris olid.

"Soovin kõigile vastabiellunud paaridele kestvat armastust ja üksmeelt. Usun, et olenemata abiellumise kuupäevast on tegemist olulise sammuga, kus inimesed oma elu ametlikult ühte seovad. Ilus kuupäev on selle sammu astujate arvu võrreldes eelmise aasta veebruariga kahekordistanud. Selle üle saab ainult heameelt tunda. Seda enam, et veebruaris abiellunutel oli võimalus ka suureks pulmapeoks. Eriolukorras seda võimalust praegu enam pole," märkis Solman.

Uus nimi anti 118 inimesele, neist eesnimi 36, perekonnanimi 71 ning ees- ja perekonnanimi 11 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 83 naist ja 35 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 989 sündi, 1279 surma, 299 abielu, 190 abielulahutust ja 155 inimesele anti uus nimi.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada statistikaamet.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD