EESTI ELU

Meremäe rahvas sai endale taas perearsti

Lõppeva aasta alguses oma perearstita jäänud Meremäe rahvas sai sel nädalal endale ihutohtri tagasi, kui esmaspäevast alustasid Meremäe taasavatud arstikabinetis haigete vastuvõttu perearst Jana Merisalu ja pereõde Piret Vesi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Olen töötanud kaheksaüheksa aastat Võrus perearstina ja kõrvaltööna olen ühes Tallinnas perearstikeskuses. Peaksin hakkama saama küll,» lausus Meremäe uus perearst Jana Merisalu esmaspäeval peetud kohtumisel vallarahvaga.

Setomaal asuva Meremäe külakeskuse saali oli kogunenud ligi 40 peamiselt eakamat inimest, kellest sõltub, kas Saaremaa ettevõtte OÜ Terviseagentuur kaasabil loodud skeemi tulemusel Meremäele leitud perearst sinna ka pidama jääb, sest esialgu on uus tohter veel patsientideta. «Lahendus on selline, et paberite järgi Meremäele eraldi perearstinimistut ei tule, aga kõige tähtsam on, et perearst oleks olemas, oleks hea arst, võtaks kohapeal vastu ja me ei peaks sõitma bussiga kuhugi kaugele,» ütles Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill. 

Täpsemalt on doktor Merisalu ja pereõde Piret Vesi palgatud tööle Värska perearstinimistu juurde, mida haldab Saaremaal asuv OÜ Terviseagentuur. «Värska perearstinimistu muutub Meremäe piirkonna võrra suuremaks ja seal on kaks perearsti: üks võtab vastu Värskas, teine Meremäel,» selgitas vallavanem Raul Kudre.

Perearst hakkab Meremäel vastu võtma kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, kummalgi päeval neli tundi, pereõde mõnevõrra kauem. «Kabinet hakkab tööle nagu tavaline perearsti kabinet,» kinnitas Merisalu. «Patsiente võetakse vastu, vereproovid, protseduurid, saatekirjad… Kõik asjad toimivad.»

Kuigi vastuvõtupäevi on Meremäel nädalas kaks, kinnitas Merisalu, et on vajadusel ka muul ajal telefonitsi kättesaadav. «Ma ei jäta teid hätta,» kinnitas ta.

Meremäel perearstipunkti avamiseks sai Jana Merisalu tegevusloa esmaspäeva keskpäeval. «Esmaspäeval kell 12.03 tuli esimene patsient ja võtsime ta oma nimistusse, nii et esimene kogemus on juba olemas,» lisas perearst. «Tegevusluba on antud, nüüd tuleb nimistusse tulla,» kutsus vallavanem Raul Kudre inimesi üles, sest mida rohkem on uuel tohtril Meremäel patsiente, seda kindlamalt on kohapealne arstiabi tagatud.

Hinnanguliselt vajab perearst Meremäel vastuvõtuks enda hoole alla vähemalt paarsada patsienti. Meremäe rahvas jäi perearstita tänavu jaanuaris, kui terviseamet ei suutnud arstita jäänud praksisesse leida uut tohtrit ning sealne perearstinimistu otsustati sel põhjusel likvideerida.

2022. aastast võib sõita vaid põhjamaade tarvis tehtud talverehvidega

Alates 2022. aasta 1. detsembrist peavad sõidukite naastudeta talverehvid olema mõeldud põhjamaade kliimas kasutamiseks.

Nõuetele vastavad rehvid on tähistatud märgiga, millel on kolm mäetippu ja lumehelves, teatas maanteeameti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Sellest aastast on talverehvide kasutamine kohustuslik ka kerega L6e (niinimetatud mopeedauto) ning L7e (ATV) kategooria sõidukitele. Endiselt peavad talvisel ajal talverehve kasutama M1 (kuni kaheksakohaline auto), N1 (kaubik, mille täismass ei ületa 3,5 tonni) ja O2 (haagis, mille täismass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni) kategooria sõidukid.

Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib  naastrehve kasutada kuni 30. aprillini. Talverehvide kasutamine on kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Alates 1. detsembrist on talverehvid kohustuslikud

Maanteeamet tuletab meelde, et talverehve on Eestis kohustuslik kasutada 1. detsembrist kuni 1. märtsini.

Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega tohib sõita aasta läbi. Talverehvide puhul on oluline meeles pidada, et nende mustri jääksügavus peab olema suurem kui kolm millimeetrit, soovitatavalt vähemalt neli-viis millimeetrit.

„Ehkki sügisel ei ole olnud eriti muutlikke ilmaolusid, ei jää tali kunagi taevasse. Praegu on viimane aeg rehvid ära vahetada, et talvisteks teeoludeks valmis olla. Õnnetusi on võimalik ennetada,  kui oskame ohte ette näha ja õigeaegselt reageerida. Keerulistes ilmaoludes toimetulekuks on õige rehvi ja kiiruse valik olulisemaid tegureid,“ sõnas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Mõistlik ei ole kasutada rehve, mis on vanemad kui kaheksa kuni kümme aastat, sest rehvi omadused ajas halvenevad ning teatud hetkest ei ole nende omadused enam piisavad ohutuks liikluses osalemiseks.

Tuleb mõelda ka sellele, et ainult rehvivahetusest  ei piisa. „Talve ja rehvide puhul tuleb arvestada, et ainult rehv ei hoia autot teel. Seda teeb ikkagi juht,“ sõnas maanteeameti liiklusekspert Villu Vane. „Kõige olulisem on muuta oma sõidustiili ja olla valmis libeduseks. Hoiduda tuleb äkilistest manöövritest, hoida suuremat pikivahet ja jälgida teeolusid ning libeduse puhul vähendada kiirust,“ lisas ta.

Enne sõidu alustamist saab teeoludega Eesti eri piirkondades tutvuda läbi teeilmajaamade ja teekaamerate veebilehel tarktee.ee.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD