Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on Gruusia tõusmas tõsiseltvõetavaks ekspordituruks Eesti tõuveistele.

Eesti, Läti ja Soome loomakasvatajate esindajad viibisid sellel nädalal Gruusias, et anda hoogu tõuloomade ekspordile Kaukaasias. Visiidi käigus külastati Gruusia piimafarme. Samuti tutvustasid külalised seminaril enda piirkonna tõuloomakasvatust.

"Gruusia põllumehed hindavad kõrgelt Eesti panust nende tõuaretusse ning sealne arenev piimatootmine pakub üha enam võimalusi ka meie tõuloomade ekspordiks,"ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Kohtumised kohalike loomakasvatajatega kinnitasid, et Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on viimaste aastate jooksul teinud väga head tööd Eesti piimakarjakasvatuse tutvustamisel Gruusias ning sealsetel tootjatel on suur huvi meie tõuloomade vastu."

"Oleme  arengukoostöö programmi raames teinud Gruusia karjakasvatajatega alates 2015. aastast koostööd nende loomakasvatusalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks. Koostööprojektist on arenenud välja väga head kontaktid, mis on avanud ka võimaluse meie tõuloomade ekspordiks. Viimase nelja aasta jooksul on Gruusiasse müüdud juba 650 Eesti tõumullikat, lähinädalatel on teele minemas veel sadakond tõulooma,“ märkis tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Eesti, Läti ja Soome põllumajandusorganisatsioonide koostöös osales 21. novembril Tbilisis korraldatud seminaril üle 40 kohaliku loomakasvataja, kes tundsid elavat huvi siinse piirkonna tõuloomade vastu. Kolme riigi esindajatest koosnev delegatsioon tutvus Gruusias ka sellel aastal avatud ja tootmist laiendava kaasaegse piimatootmisettevõttega Valge Farm ja Kaukasus Genetics seemendusjaamaga. Kuigi traditsiooniliselt on Gruusia piimakarjakasvatus põhinenud ekstensiivsetel kohalikel tõugudel, siis viimastel aastatel on seal loodud suuremaid kaasaegseid piimakarjakasvatusettevõtteid, mis pakuvad häid võimalusi meie tõuloomade ekspordiks.

Oktoobri lõpus toimus kolme riigi loomakasvatajate esindajate visiit Kasahstani, mille eesmärgiks oli samuti kontaktide loomine tõuloomade ekspordiks. Kasahstan pakub Eesti jaoks huvi eelkõige lihaveiste ekspordi suunal.

Selle aasta alguses käivitunud koostööprojekt BreedExpo aitab Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjatel ühiselt avardada tõuloomade ekspordi võimalusi. 2021. aasta juunini kestva projekti eesmärgiks on võetud tõuloomade müük uutele idapoolsetele turgudele – Kasahstani, Gruusiasse ja Ukrainasse. BreedExpo projekti raames kaardistatakse tõuloomade ostuhuvi ja olulised sündmused kolmel sihtturul, korraldatakse kontaktkohtumisi, osaletakse sihtriikide messidel, samuti kutsutakse potentsiaalsed ostjad tutvuma Eesti, Läti ja Soome farmide ning loomadega. Samuti korraldatakse seminare, koolitusi ja näitusi kohalikele piima- ja lihaveisekasvatajatele ning vahetatakse kogemusi Eesti, Läti ja Soome tootjate vahel. Soome ja Läti põllumehed on juba käinud tutvumas Eesti piima- ja lihaveisekasvatusega. Detsembri alguses korraldab põllumajanduskoda Eesti loomakasvatajate õppereisi Lätti.

Alates 2024. aastast peab kõikidel plastist joogipudelitel olema kork, mis jääb pärast avamist pudeli külge, nii näeb ette eurodirektiiv, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Joogitootjatel tuleb seetõttu osta uued tootmisliinid ning see võib kergitada ka toodete hindu.

Europa Liidu direktiivis nenditakse, et kõige rohkem reostavad randu ühekordsete joogipakendite korgid ja kaaned. Selle probleemi lahenduseks on pakutud, et "plastist valmistatud korgid ja kaaned võib turule lasta üksnes siis, kui korgid ja kaaned jäävad toote ettenähtud kasutusetapis pakendite külge".

Eestis toodavad plastpudeleid enamasti suured jookide tootjad, kelle juures pudelisse villivad ka väiksemad jookide valmistajad.

"See toob kõigile tootjatele kaasa muret, sest tuleb ju oma olemasolevad seadmed selleks ettenähtud ajaks välja vahetada. Need kulud on suhteliselt suured, mis tuleb teha ja see tuleb kellelgi lõpuks kinni maksta. Üks asi on see, et ümberseadistada, aga suure tõenäosusega muutuvad olemaolevad korkimismasinad kasutuskõlbmatuks Euroopa Liidus ja sellisel juhul peab üritama need kuskile maha müüa," lausus Värska Vesi juht Urmas Jõgeva.

Tema hinnangul pole ka erilist keskkonnasäästu, sest kui tootjad on üritanud plasti vähendada, siis nüüd läheks keerukama korgi võrra jällegi pudel raskemaks.

"Põhimõtteliselt peab pudelikork jääma kinnitatuks ka peale seda, kui te olete pudeli avanud ehk puudub võimalus korki kuidagi maha visata ja sellega loodust prügistada," rääkis Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.

"Sellised tehnoloogiad ilmselt on olemas, aga praegu Eestis mul ei tule kohe meelde, et kellelgi veel oleks. Kindlasti nõuab see lisavahendeid ja lisarahastamist ettevõtte poolt ja tõstab tõenäoliselt toodete hindu," lisas ta.

Potisepa sõnul on toiduliit üritanud keskkonnaministeeriumile selgitada, et ehk on ka palju otstarbekamaid võimalusi, kuidas reostust vähendada. Tema sõnul on täiendav surve pandud tootajatele, justnagu oleksid nemad süüdi selles, et puldelikork jõuab lõpuks merre.

Kuna tootmise ümberseadistamine on keeruline, antigi tootjatele lisaega, sest ühekordse plasti direktiiv hakkab kehtima juba 2021. aastal.

"Kui direktiivi läbi räägiti, siis toodi ka erinevaid numbreid välja. Ka Eestis on meie tootjad teinud teatud arvutusi ja kulud jäävad miljonitesse. Ja miks just pikk aeg, sest teatud investeeringuid tuleks nii või naa teha. On analüüsitud, et selline meede on mõislikum kui see, et üldse pudelid ära keeleta," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.