Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) eestvedamisel vaktsineeriti tänavu gripi vastu apteekides üle 14 000 inimese ehk ligi 5000 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„See, et nii paljud inimesed kasutasid võimalust end apteegis vaktsineerida, näitab apteekide algatuse vajalikkust ja positiivset mõju rahvatervisele. See innustab Eesti Apteekide Ühendust jätkama apteegis vaktsineerimise edendamist ka tulevikus,“ kinnitas EAÜ juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

„Mille poolest erines tänavune gripi vastu vaktsineerimise projekt möödunud aastast? Kui mullu tuli teha laiaulatuslikku teavitustööd selle kohta, et apteekides saab gripivaktsiini teha, siis sel aastal ei tulnud see enam kellelegi üllatusena, inimesed on selle mugava võimaluse täiesti omaks võtnud. Pigem tuli küsimusi, millal ühe või teise linna apteegis vaktsineerida saab, miks kõikides Eesti apteekides seda ei tehta või miks vaktsineerimist apteegis pikema aja vältel ei saa teostada,“ rääkis Danilov.

Gripi vastu sai apteekides tänavu vaktsineerida kuu aja vältel Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Pärnus, kokku 23 apteegis. Vaktsineerimist viisid läbi tervishoiuteenuse osutajad. Kaasatud olid kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek.

Apteegis vaktsineerimise võimaluse loomist ajendas kurb statistika grippi haigestunute ja surmade kohta. Samuti fakt, et Eesti elanikkonna vaktsineerituse tase on Euroopa üks madalamaid. Eestis haigestus 2018/2019 hooajal grippi Terviseameti hinnanguliste arvestuste järgi 45 000–55 000 inimest. 42,3 protsenti kõigist hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid alla 15-aastased lapsed ja noorukid. Gripist tingitud tüsistuste tõttu suri möödunud gripihooajal 57 haigestunut, ülemöödunud hooajal aga 94 haigestunut.

Eesti Panga ökonomisti Eva Branteni sõnul on võlg Eesti majapidamiste vahel väga ebaühtlaselt jaotunud, nimelt on üle 85 protsendi koguvõlast koondunud 40 protsendi suurima sissetulekuga majapidamiste kätte.

Väikseima sissetulekuga ehk esimese kvintiili majapidamiste käes on koguvõlast vaid 1 protsent. "Keskmiselt on laenu võtnud veidi alla poole majapidamistest, kuid ka laenuvõtjate osakaal erineb sissetulekute lõikes palju: kõige madalamas sissetulekukvintiilis on laenukohustus 15 protsendil majapidamistest, kõige kõrgemas 80 protsendil," märkis Branten keskpanga blogis.

Tema sõnul võib laenude tagasimaksmisel tõenäolisemalt tekkida tõrkeid siis, kui igakuisteks laenumakseteks kulub enam kui 30 protsenti sissetulekust. Eestis on selliseid majapidamisi ligikaudu 5 protsenti kõikidest laenuga majapidamistest. Samas on madalamates sissetulekurühmades nende osakaal oluliselt suurem.

Branten märkis, et kuigi Eesti majapidamised on viimastel aastatel aktiivselt laenu võtnud, ei ole võlakoormus ehk võla suhe sissetulekutesse suurenenud, sest ka sissetulekud on kiiresti kasvanud. "Eesti majapidamiste võlakoormuse näitajad on euroala keskmisest allpool, kuid sarnanevad Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmiste näitajatega," lisas ökonomist.

Samas tõi Branten välja, et lisaks võlakoormusele on ka Eesti majapidamiste säästud euroala keskmisest väiksemad ja samuti väga ebaühtlaselt jaotunud. "Laenukohustusega majapidamistel on likviidset finantsvara keskmiselt vähem kui ühe kuu brutosissetuleku ulatuses. Seega võib öelda, et kuigi Eesti majapidamiste laenumaksevõime on paranenud, on paljud laenuvõtjad sissetuleku isegi lühiajalise kaotuse korral siiski väga haavatavad," ütles keskpanga ökonomist.

Analüüs põhineb 2019. aasta sügisel avaldatud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu andmetel, mis on kogutud 2017. aastal.