EESTI ELU

Mis eristab töölepingut töövõtu- ja käsunduslepingust?

Pixabay

Viimasel ajal on palju räägitud lepinguliste töösuhete erinevusest, kuna võlaõigusliku lepingu alusel töötavatel inimestel puuduvad sotsiaalsed garantiid mis kaasnevad üksnes töölepinguga.

Samas on teatud tingimustel võimalik ka töövõtulepingu või käsunduslepinguga töötavatel inimestel tuvastada töölepinguline suhe ja seega saada osa sotsiaalsetest garantiidest. Õigusabiplatvormi HUGO.legal jurist Ülle Aliorg selgitab, mis eristab töötamise tarvis sõlmitud lepinguid ning kuidas saab tuvastada töölepingulist töösuhet.

Tööleping

Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja ning lepingu sisuks on teha tööd - tegutseda vastavalt tööandja korraldustele. Töölepingu peamiseks eristavaks tunnuseks teiste lepingutega võrreldes on alluvussuhe - töötaja allub tööandja korraldustele, see tähendab täidab etteantud tööülesandeid, samuti on üldujuhul fikseeritud tööaeg ja koht. Töölepingut täidetakse üldjuhul ka isikuliselt - see tähendab, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa töötaja omakorda enda tööd tegema palgata või saata ennast asendama mõnda oma sõpra. Näiteks kaupluses või spordiklubis klienditeenindajana töötav inimene ei saa kuidagi töötada käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuigi leping võib seda nime kanda - sellisel klienditeenindajal on kindlad tööülesanded, tööaeg ja koht, kus ta seda tööd tegema peab.

Töövõtuleping

Töövõtulepingu puhul on lepingu poolteks tellija ja töövõtja ning lepingu sisuks on kokkulepitud tulemuse saavutamine - näiteks ehitada maja või õmmelda ülikond. Tellija ei saa mõjutada seda, kuidas ja millal töövõtja seda tööd teeb, töövõtja on oma tööprotsesside juhtimisel vaba - oluline on üksnes oodatava tulemuse saavutamine. Töövõtulepingu puhul eeldatakse ka, et lepingut ei pea täitma isiklikult - näiteks ehitaja või rätsep võib soovitud tulemuse saavutamiseks palgata endale abilise või lasta töö ära teha kellelgi teisel. Kokkuvõtteks - töövõtulepingu puhul on oluline kokkulepitud tulemuse saavutamine - kuidas see tulemus saavutatakse, pole üldjuhul tähtis.

Käsundusleping

Käsunduslepingu poolteks on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslepingu sisuks on teisele isikule teenuste osutamine vastavalt käsundisaaja teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga. Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus - käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida, näiteks jurist ei saa tagada kohtus võitu. Sarnaselt töövõtulepingule määrab käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha. Erinevalt töölepingust puudub ka siin alluvussuhe - käsundisaaja peab küll käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, kuid käsundiandja ei või anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

Kuidas tuvastada töölepingu alusel töötamist?

Töölepingulise töösuhte tuvastamiseks tuleb pöörduda töövaidlusorganisse, kas töövaidluskomisjoni või kohutusse. Pöörduja peab tõendama töölepingu põhikriteeriumid: töö kui järjepideva protsessi tegemine (töötaja ja tööandja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töötaja/töö olemasoluks pikemaks ajaks), tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, st töötaja kohustus järgida tööülesannete täitmisel tööandjalt saadud korraldusi ning tööandja õigus kontrollida töötaja kohustuste täitmist (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi), töö eest perioodilise tasu maksmine (kohustus tasuda töötasu vähemalt kord kuus).

Lisaks nimetatule veel:
 * tööd tehakse isiklikult
* töö tegemiseks kasutatakse tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
• töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötab tööandja ruumides, järgib töökorraldusreegleid, osaleb ühisüritustel koos kolleegidega)
• töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega
• lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt konkurentsipiirang)

Tööleping tuleb töölepinguseaduse järgi sõlmida kirjalikult ning juristina tungivalt soovitan seda teha. Siiski loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja on asunud tööd tegema ja tööandja on seda aksepteerinud.

Apteekidesse saabus müüki 2,5 miljonit kaitsemaski

2, aprillil maandus Tallinnas lennuk suures koguses tellitud isikukaitsevahenditega: 1,5 miljonit maski, 500 000 paari kindaid, 30 000 FFP2 respiraatorit, 20 000 kitlit ja 5000 paari kaitseprille.

Tegemist on individuaalse hügieenilise kaitsevahendiga, mitte meditsiinilise kirurgimaskiga.

Maskid jõudsid Eestisse pühapäeval ja need tarnis Semetron OÜ, kes müüs need hulgimüügifirmadele Magnum AS ja Tamro Eesti OÜ. "Tunnustan hulgimüügifirmasid, kes koostöös varustavad näomaskidega enamuse Eesti apteekidest. Kuna tegemist ei ole meditsiinilise vahendiga, pole vajalik rakendada riiklikku müügipiirangut. Küll on hulgimüügifirmad andnud apteekidele soovituse ühe ostuga müüa mitte üle ühe karbi ehk 50 maski. Ka on erinevad ettevõtjad lähiajal tarnimas Eestisse kaitsemaske piisavates kogustes, et mitte rakendada karmimaid müügipiiranguid," ütles eriolukorra tööde juht, riigihalduse ministe Jaak Aab.

Praeguse tarnega apteekides müügile tulevad maskid on mõeldud inimestele individuaalseks kasutuseks ja omavad kaitsvat toimet, kuid väiksemat kui spetsiaalsed meditsiinilised maskid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andis ka juhise hulgimüüjatele, millega oli võimalik maskid kiiresti apteekidesse tarnida. Riik ei tõkestanud seda kuidagi ülemäärase bürokraatiaga, küll tuli kindlalt üle kontrollida, millisele standardile need maskid vastavad. Nii riik kui ka ettevõtjad töötavad selle nimel, et apteekidesse tuleks müüki juba lähiajal lisakoguseid ja ei tekiks enam sellist olukorda, kus kaitsemakse pole saadaval. "Kindlasti ei ole mõistlik hankida suuri varusid, sest maske tuleb juurde. Ma siiralt loodan ja usun meie inimeste mõistlikku suhtumisse ja käitumisse," lisas minister.

Aab soovitab apteeki mineku ühendada korrapärase poeskäiguga ning vanemaealistel paluda tuttavate või sotsiaaltöötaja abi. "Apteekidesse tormi jooksmine on üks võimalikke ohte, mida näen. Seetõttu soovitan kasutada e-apteeke ning tellida maskid postiautomaati. Ükski mask ei anna täielikku garantiid viiruse vastu, seepärast pole neid ka mõtet suurtes kogustes kokku osta. Eelkõige tuleb kindlalt kinni pidada 2+2 reeglist ja teistest eriolukorra piirangutest, ka apteekides oste sooritades. Nende täitmist jälgivad nii politsei, kohalikud omavalitsused kui ka poepidajad," ütles Aab. "Meenutan, et maski tuleks kanda avalikes siseruumides. Palun vältida tunglemist poodides ja järjekordades, sest see suurendaks nakatumise ohtu."

Koroonaviirus on Eestis nõudnud 21 inimelu

Teisipäeva hommikuse seisuga on koroonaviirus nõudnud Eestis 21 inimelu, kaks viimast surma lisandusid möödunud ööpäeva jooksul. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal, kokku 18, järgnesid Saaremaa 13 ja Pärnumaa kolme nakatunuga. Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis kaks, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.

Teisipäeva hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest. COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 92-aastane mees ja Kuressaare Haiglas olnud 84-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest.

Eestis on kokku tehtud 23 546  testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad ehk 65-aastased või vanemad.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD