EESTI ELU

Lõuna-Eesti tormi järel on Elektrilevile laekunud 29 kahjuavaldust

FOTOD: Aigar Nagel

Oktoobri lõpus Lõuna-Eestit tabanud tormiga seoses oli Elektrilevile nädala alguseks esitatud 29 kahjuavaldust.

Erakorralise sündmuse puhul on rikete kõrvaldamiseks aega 72 tundi ning Elektrilevi hüvitab elektri puudumisest tingitud otsese kahju, mis on tekkinud pärast 72 tunni möödumist alates tormi lõpust, teatas Elektrilevi BNS-ile.

Samuti vähendab Elektrilevi automaatselt lisaks ka võrgutasu.

Oktoobri lõpu suurtormi järel, mis mõjutas enim Kagu-Eestit, Tartu- ja Viljandimaad, oli vooluta ligikaudu 60 000 majapidamist. 

Kas oled mõelnud, millisena oli Eesti ala kujutatud kaartidel sadu aastaid tagasi?

Eesti esimese rahvusatlase eel ilmus Maa-ametil veebiväljaanne „Eesti ala jõudmine kaardile“. Ülevaade võtab kokku mitusada aastat hõlmava loo Eesti ala kujunemisest kaardipildil. Väljaande teevad eriti huvitavaks rohked pildid vanadest kaardifragmentidest.

Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles, et Eesti täpne asukoht maailmakaardil on enesestmõistetav, kuid see pole alati nii olnud. Eesti ala kaardipilt sarnanes üha rohkem tegelikuga 17. sajandi lõpuks. Suure tõuke kaartide täpsusele andis mõõdistamisel põhinev kartograafia, mis Eesti alal sai alguse Rootsi ajal. „Tänaseks on kaartide täpsus kõrge, kuid areng toimub edasi. Nii näiteks on kahemõõtmeliste kaartide kõrval koha sisse võtnud kolmemõõtmelised kaardid ja andmete täpsus peab vastama paljude sihtrühmade, näiteks meresõitjate, maaomanike, kui ka planeerijate, või miks mitte isesõitvate autode nõudmistele,“ ütles Tiits.

Väljaandest saab lugeda, et Läänemere-äärne piirkond oli lõunapoolsele Euroopale veel 16. sajandi alguses üsna tundmatu paikkond, teadmised siinse ala kohta põhinesid antiik- ja keskaegsetel kirjeldustel. Läänemere ida- ja põhjakalda ümber asuvate alade paiknemine - sedagi vaid üksikutel kaartidel - oli reaalsusest väga kaugel.

Kuni 17. sajandini tehti Eesti ala kujutavaid kaarte mujal. 18. sajandil alustasid baltisakslased Eesti ala kaardistamistöid ja kaartide koostamist. Kaardid said üha täpsemaks nii kuju kui ka kohanimede poolest. 19. ja 20. sajandi vahetuseks kinnistus lõplikult eestikeelne maailma- ja kaardipilt.

1940. aastaks oli Eesti Vabariik geodeesias ja kartograafias samal tasemel muu Euroopaga. Nõukogude okupatsiooni mõju meie geodeesiale ja kartograafiale oli laastav, kaarte moonutati teadlikult ja kättesaadavus oli piiratud. 1980ndate teisel poolel võtsime Eesti kaardipildi kujundamise taas enda kätte. Tänaseks on Eesti rahvusvaheliselt arvestatav partner nii kartograafia kui ka geoinfosüsteemide valdkonnas.

Kirja lisas Fra Mauro maailmakaardi koopia aastast 1804 (Briti Raamatukogu). Veneetsia munk Fra Mauro (vend Mauro) koostas maailmakaardi (mappa mundi), mis võttis kokku suurema osa tolleaegseid geograafiaalaseid teadmisi ja sisaldas tuhandeid tekste ning illustratsioone. Kaart valmis umbes 1450. aastal, olles seni ilmunud maailmakaartidest kõige täpsem. 15. sajandi kompassid olid orienteeritud lõuna-põhjasuunas, seega asub lõuna kaardil põhjas.

Hariduslike erivajadustega laste koolid saavad üle 15 miljoni euro

Võru Järvekool Fotod: AIGAR NAGEL

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid saavad üle 15 miljoni euro ehituseks ja remondiks.

Valitsus kinnitas neljapäeval hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehoonete investeeringute kava toetuse mahuga 15,6 miljonit eurot, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

„Selle rahaga toetame neid lapsi, kes kõige rohkem tuge vajavad, et nad saaksid õppida just neile sobivas keskkonnas,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta märkis, et toetus on suunatud eelkõige just nende laste õpetamise toetuseks, kelle õpikeskkond vajab mahukamaid investeeringuid ning siinkohal on riigi tugi väga oluline.

Kavas on Pärnu Päikese Kooli, Tallinna Tondi Põhikooli, Tartu Kroonuaia Kooli ja Võru Järve Kooli õppehoonete ehitus- ja korrastustööd.

Toetus aitab viia hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide õppehooned vastavusse muutunud õpilaste arvuga ning muudatustega koolivõrgus. Investeeringud aitavad tagada igas maakonnas hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud õppe kättesaadavust nüüdisaegses õppekeskkonnas.

Finantseeringuga toetab riik omavalitsusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamises.

Toetus sisaldab nii riigi kui Euroopa Liidu toetust ning sellele lisanduvad abikõlbmatud kulud. Toetust antakse meetme „Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine” raames. Investeeringute kava raames rahastatavad projektid toetavad Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava prioriteetse suuna eesmärgi saavutamist. Tegevust toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD