Menu

Anneli Ott astub kultuuriministri ametist tagasi

  • Kirjutas BNS

Anneli Ott FOTO: Aigar Nagel

Kultuuriminister Anneli Ott teatas teisipäeval enda tagasiastumisest, kuna leiab, et Kaja Kallase juhitavas valitsuses ei saa ta ellu viia neid ideid, mis oleks vaja kultuurivaldkonna elus hoidmiseks. 

Ott tänas kõiki, kes on kultuurivaldkonna eest seisnud kogu koroonakriisi ajal. "Kultuurivaldkond on pidanud tegema väga olulisi otsuseid ja mul on suur au olnud töötada nende kõrval, kes on pingutanud, et kultuurielu säiliks," ütles Ott. 

Tema sõnul on tulnud teha kiireid otsuseid selleks, et maandada koroonakriisist tingitud riske. 

Oti sõnul on praegu kujunenud olukord, kus juba mitme nädala jooksul ei ole jõudnud valitsus kokkuleppele kultuurivaldkonna kompensatsioonimeetmetes ning valitsuspartner näeb ette ainult uute piirangute kehtestamist. "Samas iga täiendav piirang on palju suurema kaaluga, kui need olid kriisi alguses või kevadel," ütles Ott. 

Tema sõnul leiab ta, et kui riik kehtestab piirangud, siis tuleb riik ka appi ja kompenseerib piirangutest tekkinud mõju. "Minu isiklik otsus on, et ma ei saa sellises valitsuses kultuuriministrina jätkata," ütles Kallas. "Me peame sellest kriisist tulema välja ühtsena ja üksteist sildistades ja solvates me seda ei saavuta."

Veel 20. oktoobril kinnitas Ott, et ei kavatse tagasi astuda. Tema toonasel hinnangul oli kultuurivaldkonnast laekunud kriitika vajalik, kuigi on pigem põhjustatud üldisest koroonakriisist tulenevatest pingetest.

"Ma olen öelnud, et mõistan täiesti seda tagasisidet ja keerulist olukorda, ma mõistan seda, kuidas kultuurikorraldajad on pidanud selles keerulises pidevalt muutuvas piirangute olukorras ennast ümber korraldama, tegema selleks väga erinevaid otsuseid, mis ei ole kindlasti lihtsad. Loomulikult see tekitab väga palju emotsioone, aga see kõik on inimlik, see ongi raske, see on meile kõigile raske. Siin ei ole mingit süüdistamist, pigem see on täiesti mõistetav, et need pinged kogunevad ja aeg-ajalt tuleb neist väga siiralt rääkida," rääkis Ott oktoobri keskel.

Eelnevalt oli teatrirahvas saatnud peaministrile kirja, milles nad teravalt kritiseerisid Oti tegevust. 

Vene Teatri direktor ja etendusasutuste liidu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles siis, et tegemist on sisuliselt kultuuriministri umbusaldamisega, kirjutab Postimees. 

Allikmaa rääkis, et minister Anneli Otile on püütud küll selgitada teatrite muresid ja probleeme, aga sellist olukorda, kus oleks istutud ühe laua taga ja ta kuulaks ettepanekuid, ei ole olnud. «Oleme küll mõnikord ühenduses zuumi kaudu, kuid seda, et kavandaksime koos ettepanekuid, mida minister võik valitsusse viia, pole olnud," ütles Allikmaa.

Teatrijuht rääkis, et asju arutatakse küll ametnikega, kuid ministri roll on olnud passiivne, rohkem kõrvaltvaatav. «Alati kui on olnud mingi kohtumine, siis kas minister ei ilmu kohale või on tal kiire. Eriti suur kontrast on võrreldes eelmise ministri Tõnis Lukasega, kellel oli alati aega mured ära kuulata," kinnitas Allikmaa.

Uute võimalike piirangute valguses on teatrite kõige suurem mure, et taas ei peaks uksi sulgema või tegema mingeid arvulisi piiranguid.«See oleks teatritele väga halbade tagajärgedega. Vaktsineeritud inimestele peaks siiski jääma vaba juurdepääs etendustele,» lausus Allikmaa.

Allikmaa saatis peaminister Kaja Kallasele kirja, kus küsib, kus on kultuuriminister ja millised on tema pingutused? „Valdkond ei ole kultuuriministrilt saanud nii vajalikku tuge – ministrit lihtsalt ei ole,“ tõdeb Allikmaa.

Peaministrile saadetud kirjas seisis, et "me soovime kuulda kultuuriministri tunnustust valdkonna tehtud pingutusele viirusega võitlemisel." Samuti toodi välja, et "on vaja kinnitust kultuuriministrilt, et tema seisab meie eest ja ootamatut käsku teatris vaid vaktsineeritud töötajate töötamiseks valitsuselt ei kogemata ega teadlikult ei tule." 

Olulise küsimusena heitis etendusasutuste liit kultuuriministrile ette ka segadust palgafondiga. "Me nägime, et kultuurivaldkonna eelarve eest seismisel andis minister küll lubadusi, ent lubatud palgafondi tõusu ei tulnud ei viis protsenti ega kolm protsenti. Selle asemel rakendatakse peenmatemaatikat, mis näiliselt tõstab kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi tervelt 100 eurot, aga tegelikult toimub suur osa sellest tõusust teatri teenitud omatulu arvelt, mitte riigilt lisaks saadavatest vahenditest," tõid nad kirjas välja.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD