Lätis registreeriti 2017. aastal 5,6 mõrva 100 000 elaniku kohta, mis on kõrgeim näitaja Euroopa Liidus ja tervelt mõrva võrra kõrgem kui 2016. aastal, osutavad Eurostati andmed.

Lätile järgneb Leedu, kus oli 100 000 elaniku kohta neli mõrva, Eestis oli see näitaja pelk 2,2. Kõige vähem tapeti Luksemburgis - 0,3 mõrva, ning Tšehhis ja Itaalias - 0,6 mõrva 100 000 elaniku kohta.

2016. aastal registreeriti Lätis 4,6 mõrva 100 000 elaniku kohta, Leedus 3,6, Eestis 2,7.

2017. aastal mõrvati Euroopas umbes 5200 inimest, mida on 19 protsendi vähem kui 2008. aastal.

Keskerakond ja Reformierakond on riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniate järel kampaaniameistritele võlgu sadu tuhandeid eurosid ning r4iigikogu suurimate erakondadega on samas olukorras ka sotsiaaldemokraadid, kellel on peale valimistejärgsete tasumata arvete õlgadel poolemiljoniline pangalaen, kirjutab Postimees. 

Kõige hapum seis on peaministriparteil Keskerakonnal. Selle majandusaasta viimaste näitajate järgi ehk kolmanda kvartali seisuga on erakonna netovara negatiivne 813 000 euroga, enam kui poole aasta pikkused võlad moodustavad sellest 508 000 eurot. Murepilvedele annab hoogu, et Keskerakond sipleb rahahädas juba pikemat aega: aastal 2017 oli miinuseks 240 000, aastal 2018 aga 540 000 eurot. Tõenäoliselt jäädakse miinusesse ka käesoleva majandusaasta lõpuks.

Kui erakonna netovara väärtus on kolm aastat järjest negatiivne, tuleks erakonnal taotleda erakondade rahastamise järelevalve komisjonilt (ERJK) ettepanekute esitamist majanduslike raskuste ületamiseks ning jätkusuutliku majanduse tagamiseks, kirjutab Postimees. 

«Keskerakonna rahalise seisu pärast ei pea muretsema,» jäi erakonna peasekretär Mihhail Korb siiski optimistlikuks. Korb selgitas, et erakonna suured kulutused on seotud valimiskampaaniatega, alates 2017. aasta kohalikest valimistest. «Üldteada on fakt, et valimisperioodil on reklaamide hinnad märkimisväärselt kõrgemad. Veel oleme pidanud kulutama suuri summasid advokaatidele, kes kaitsevad Keskerakonda kohtus eelmise juhtkonna tekitatud vigade eest,» selgitas Korb.

Ta toonitas, et ettevõtetega on maksete asjus graafik tehtud ja kokkulepped toimivad. Täpsemat kokkulepete sisu Korb ei avaldanud.

ERJK andmetel on Keskerakonna suurim võlausaldaja meediaagentuur Initiative OÜ. Kindel summa, mis erakonda majandusaasta viimases kolmes kuus ees ootab, on peaaegu 350 000 euro suurune riigi toetus. Ülejäänus tuleb lootma jääda lahketele annetajatele ja liikmetasudele.

Suurima opositsioonierakonna Reformierakonna viimane majandusseis näitab miinust üle 612 000 euro jagu. Üle poole aasta maksetähtaega ületanud võlg reklaamiagentuurile Kontuur LB OÜ moodustab ligikaudu 570 000 eurot, teatas ERJK.

«Vastab tõele, et Reformierakonnal on eelmistest kahtedest valimistest üleval kohustused meie koostööpartnerite ees,» sõnas erakonna peasekretär Erkki Keldo. Valimised tähendasid erakonnale lühikese aja jooksul suuri väljaminekuid ning pikaajalisemat finantsplaneerimist. «Kõik kohustused saavad tasutud meie partneritega kokku lepitud graafiku järgi,» lubas Keldo.

Missugustest kokkulepetest jutt käib, ei avaldanud ka Reformierakonna esindaja. Keldo sõnul juhtis ERJK ka möödunud aastal tähelepanu negatiivsele netovarale ning soovituste põhjal viis erakond selle 2018. majandusaasta lõpuks positiivseks. Ühtlasi oli Reformierakond tänavu kolmest ERJK luubi alla võetud erakonnast ainus, kes lõpetas eelmise majandusaasta positiivse tulemiga.

Sotsiaaldemokraadid olid 2018. majandusaasta lõpuks punases pisut enam kui kolme tuhande euroga, aga tänavu lisandus 550 000 euro suurune laen, mida makstakse tasapisi tagasi. «Erakonna finantsseis pole tulenevalt kahtedest valimistest tekkinud kohustustest küll roosiline, aga saame hakkama,» selgitas SDE peasekretär Rannar Vassiljev.

Tema sõnul on ERJK aruandes märgitud septembri lõpu seisust, miinus 175 000 eurost praeguseks jäänud tasumata 49 000. See summa plaanitakse katta hiljemalt aasta lõpuks. Pangalaenu loodavad sotsid tasuda enne järgmisi, 2021. aasta kohalikke valimisi.

Samas on ERJK sotside puhul pangalaenu just positiivselt esile tõstnud, sest selline rahastamisviis on läbipaistev, kui võrrelda seda erakondade ja ettevõtete vaheliste kokkulepetega. Viimaste puhul võivad kerkida küsimused. «Näiteks mil määral võiks seal olla kokkupuuteid korruptsiooniohtlike olukordadega,» täpsustas ERJK esimees Liisa Oviir.

Märkimisväärses summas pikaajaline võlgnevus mõnele ettevõttele on erakonnaseaduse järgi käsitletav erakonna krediteerimisena ehk laenuna võlausaldaja poolt, mis on aga keelatud. ERJK hinnangul viitavad suured miinused erakondade puudulikule finantsplaneerimisele. Ühtlasi võib kehv majanduslik seis kaasa tuua makseraskused. «Ka ei saa sedavõrd pikaajalist võlgnevust lugeda majandustegevuses tavapäraseks, kuna see kahjustab võlausaldaja ärihuve,» toonitas Oviir.