EESTI ELU

1500 last käisid heategevusfondi toel Eesti Laulu peaproovi vaatamas

Heategevusfond Aitan Lapsi, Eesti Laul ja Saku Suurhall võimaldasid möödunud laupäeval 1500 lapsel ja noorel osa saada Saku Suurhallis toimunud Eesti Laulu finaalvõistluse peaproovist - kogemus oli noorte jaoks sedavõrd meeldejääv, et tagasiteel võeti isegi bussis laul üles.

“Juba neljandat korda on meil olnud tore võimalus lapsed Eesti Laulu peaproovi vaatama tuua ja nii ka seekord. Tagasiside noorte poolt on alati olnud väga positiivne ja nad hindavad saadud kogemust kõrgelt. Sel korral saabus finaalvõistlust vaatama 1500 last ja noort üle Eesti,” ütles Aitan Lapsi heategevusfondi juhatuse liige Eve Männik.

„Külastus oli noorte jaoks väga rõõmustav ja meeldejääv ning pärast peaproovi ütlesid nad, et oleks väga kahju kui ei oleks käia saanud. Külastuselt tagasi sõites olid emotsioonid isegi sedavõrd ülevad, et noored võtsid bussis ka ise laulu üles,“ sõnas Võrumaa noortega üritust külastanud Võru noortekeskuse tegevjuht Gitlin Kütt.

Heategevusfondi Aitan Lapsi eesmärk on juhatada lapsi nii teatri, kunsti, kirjanduse, muusika ja spordi juurde ning innustada neid positiivsete emotsioonide kaudu Eesti kultuuri hindama ja mõistma. Eesti Laul on igal aastal kodumaisel muusikamaastikul oluline sündmus ja seetõttu ka noored sinna saadeti.

Lisaks noortele külastusvõimaluse pakkumisele annetas Eesti Laul kahes Tartus toimunud poolfinaalis, peaproovis ja finaalkontserdil nii lava taga kui ka publikualadel tarbitud toodete taara tagastusest saadava raha Eestis elavatele lastele erinevate kultuuriemotsioonide toomiseks. Taara kogumiseks oli nii Tartu poolfinaalides kui Tallinna peaproovis ja finaalis lava taga spetsiaalne taaraautomaat.

“Soovime kindlasti tänada kõiki inimesi, kes taaraautomaati kasutades on annetusnuppu vajutanud. See aitab lapsed kultuurisündmustele, kuhu nad muidu ise ehk ei satuks, sealhulgas Eesti Laulule,” rääkis Männik.

Eesti Laulu peaproov toimus laupäeval algusega kell 13 Saku Suurhallis. Kuna peaproov oli mitu tundi enne, oli lastel pärast peaproovi nägemist piisavalt aega, et koju jõuda ja oma lemmikutele ka ametlikus finaalis kaasa elada.

Eesti Laulu peaproovis tehti läbi kogu õhtune kava katkestusteta ja kõik esitused, vahetekstid ja momendid mängiti läbi täpselt nii nagu õhtuses finaalis. Seega oli peaproov laste jaoks täpselt nagu päris.

Eestis leiti teine koroonaviirusega nakatunu

Pixabay

Eestis leiti teisipäeval teine koroonaviirusesse nakatunu, kes saabus möödunud laupäeval Itaaliast Bergamost lennukiga Riiga ja sealt tuli isikliku autoga Eestisse.

Haigestunul on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel, teatas terviseameti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega, võtab nendega ühendust ning annab vajalikud soovitused. Lähikontaktis olnute tervist jälgitakse aktiivselt ehk inimestel tuleb 14 päeva kodus viibida ja nende tervislikku seisukorda seirab terviseamet igapäevaselt.

Praeguse seisuga on Eestis kinnitatud kaks koroonaviirusega nakatumise juhtu, esimene neist tuvastati 27. veebruari varahommikul Riiast bussiga Tallinnasse reisinud inimesel. Nakatanu viidi koheselt haiglaravile ning ta on praeguseks paranemas.

Tänase seisuga on Eestis võetud 100 COVID-19 proovi, neist 98 on olnud negatiivsed. Terviseameti hinnangul on võimalik, et Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on siinkohal võimalike juhtude ja nende kontaktsete kiire tuvastamine selleks, et tõkestada haiguse levikut.

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Juhtumit puudutav pressibriif on kolmapäeval kell 11 terviseametis.

Maal töötavate perearstide rahastus suureneb

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega suurendatakse väljaspool Tallinna, Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi töötavate perearstide rahastust.

Kokku suunatakse arstiabi kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades täiendavalt 2,9 miljonit eurot, mis võimaldab mitmekordistada perearstide seniseid kaugusetasusid.

„Esmatasandi arstiabi on meie tervishoiu vundament. Pingutame koostöös perearstidega, et leida lahendusi perearstiabi kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti. Mitmed perearstide tööd toetavad ja kvaliteetse arstiabi kättesaadavust parandavad uuendused käivituvad juba sellel aastal,“ ütles Eesti Haigekassa nõukogu esimees, sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kavandatud muudatusega mitmekordistatakse seniseid perearstide kaugusetasusid ning laiendatakse kaugusetasu saajate ringi kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool suuremaid keskusi. Väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakatakse senise 196,55 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823,41 euro ulatuses. Lähimast haiglast enam kui 40 kilomeetri kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563,15 euro asemel 1646,82 eurot. Muudatuse tulemusena hakkab täiendavat kaugusetasu saama senise 179 perearsti asemel 400 nimistuga perearsti. 

Kaugusetasu maksmise eesmärk on tagada esmatasandi arstiabi kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi. Kaugusetasuga kaetakse asukohast tulenevad lisakulud, et täiendavalt motiveerida perearste maapiirkondadesse tööle asuma.

"Eesti inimeste jaoks on perearstiabi kättesaadavuse säilimine kõigis Eesti piirkondades eluliselt tähtis ja mul on väga hea meel, et seda on nüüd teadvustatud ka riigi tasandil ning astutud eluliselt olulisi samme perearstiabi kriisi lahendamiseks ning selleks, et perearstid oleks motiveeritud väljaspool suurlinnu oma tööd jätkama või ka alustama," ütles Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi.

Eesti Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Fridemanni sõnul on perearstiabis sellel aastal kavas ka mitmeid teisi uuendusi. „Üle Eesti rajatakse uusi tervisekeskusi, laienevad perearstide e-konsultatsiooni võimalused. Perearstid saavad eriarstidega e-konsultatsiooni teel nõu pidada juba 23 erialal,“ ütles Külli Friedemann. „Sellest aastast võimaldame väljaspool Tallinna ja Tartut töötavatel perearstidel, kes plaanivad nimistust loobuda, nt pensionile jääda, võtta lisatasu eest nimistu üleandmise eesmärgil enda kõrvale tööle peremeditsiini residendi või nimistuta perearsti. Lisaks on arstide koormuse leevendamiseks võimalik võtta tööle osalise tööajaga teine pereõde.“

Aprilliks jõuab perearstide kasutusse uus tarkvaralahendus, mis toetab kliiniliste otsuste tegemist. Otsustustugi toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed, võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed patsiendi tervise heaks paremini tööle panna.

Perearstiabi kättesaadavuse ja peremeditsiini teenuste kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevused lähtuvad 2019. aasta 19.  märtsil Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja terviseameti vahel sõlmitud koostööleppes seatud eesmärkidest. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD