Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas kolmapäeval veebi teel koostöökohtumise Kagu-Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatele, mentoritele ning maakonna rahvatervise spetsialistidele, et startida üheskoos teekonnal, mis aitab rahvatervise valdkonnas sihte seada.

Kagu-Eestis alustavad rahvatervise võimekuse arendamisega kuus valda: Antsla, Rõuge, Otepää, Valga, Tõrva ja Põlva. 

Uutele liitunutele anti julgustuseks ülevaade 2020. aasta pilootprojekti raportist, kus osalesid Põlva vald ning Rõuge vald. Nende valdade näidetel prooviti läbi teenusedisaini põhimõtete kasutamise suurendada omavalitsuse võimekust rahvatervise probleemide ennetamisel.

Sarnaselt Lääne-Virumaal alustanud KOV-idele saavad ilmselt ka Kagu-Eestis fookusteemadeks olema laste- ja noorte vaimse tervise ning toitumise ja liikumise teemad, sest need on ühel või teisel kujul valukohaks kõikjal Eestis. Lastele ja noortele keskendumine on vajalik, et tulevikus saaks suureneda tervena elatud aastate hulk ja paraneda tervise enesehinnang. Just nende kahe tervisenäitaja vaates on Kagu-Eesti võrreldes teiste piirkondadega kehvemas seisus – näiteks erineb Põlvamaa tervena elatud aastate hulk sünnimomendil Eesti parimast näitajast rohkem kui kümne eluaastaga.

„Selleks et saaks tekkida muutus rahvatervise näitajates, on vaja saavutada muutus omavalitsuste lähenemises. Ressursid on alati piiratud, kuid läbi ümberkorralduste ja mõttemustrite muutuse on võimalik neid efektiivsemalt kasutada. Praegune ülemaailmne pandeemia aitab olukorda paremini mõista ja ehk ka vajalike otsuseid mõnevõrra kiirendada. Nagu ütlevad klassikud: head kriisi ei saa raisku lasta!“ sõnastas väljakutse TAI paikkonna ja töökohtade valdkonna vanemspetsialist Kaidy Aljama.

Murekohtade kaardistamisel, analüüsil ning tegevusstrateegia koostamisel on Kagu-Eesti KOV-le abiks nii mentorid Krista Pegolainen-Saar, Elo Paap ja Maali Käbin, maakonna rahvatervise spetsialistid kui ka TAI enda spetsialistid. Vastavalt KOV-i vajadustele pakutakse protsessi käigus erinevaid koolitus- ja arenduspäevi. 

„Tänu pilootprojektile saime väärt kogemuse, et piiratud kokkusaamise tingimustes on võimalik asjad tehtud saada ka virtuaalseid kanaleid kasutades. Kindlasti võib see protsessi seetõttu pisut pikendada ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata meeskonna motivatsiooni hoidmisele, kuid me oleme selleks loodetavasti valmis,“ annab Aljama kindlustunde, et midagi tegemata ei jää.