Menu

FOTOD President Alar Karis lubas tegeleda presidendi valmiskorraga

  • Kirjutas Võrumaa Teataja

 Vabariigi Presidendi Kantselei

President Alar Karis nimetas oma ülesandeks välja selgitada, milline on riigikogu poliitiline tahe muuta presidendi valimiskorda ning vajadusel esitama ettepanek põhiseaduse muutmiseks.

Esmaspäeval riigikogu ees peetud ametiaja esimeses kõnes sõnas Karis, presidendivalimiste keerises räägiti, et otsitakse presidenti kogu rahvale. "See on siht, mille poole püüelda, isegi kui tundub lõpuni püüdmatuna. Aga meenutagem siiski, et presidendil on Eestis tasakaalustaja roll," ütles ta. "Sestap pole sugugi tarbetu vaidlus, milline on presidendi leidmise kõige mõistlikum rada moodsas Eestis. Kandidaatidest sõltumata on kahed viimased valimised siin üksjagu pettumust ja nõutust toonud."

 Vabariigi Presidendi Kantselei

Karis toonitas, et luua ei tohi sellist valimiskorda, mis paneb presidendile nii palju ootusi, et nende täitmiseks on vaja hakata moonutama või koguni rikkuma põhiseadust. "Kas otsevalimised, valimised ainult valimiskogus, kus suureneb kohalike omavalitsuste esindatus, või kõik jääb nii nagu on, vaid kandidaatide esitamine nihkub ettepoole, varasemaks?" küsis president ja nentis, et vastus on riigikogu käes.

President Alar Karis

"Minu ülesanne on teha selgeks, milline on parlamendi poliitiline tahe ja vajadusel esitada teile [riigikogule] põhiseaduse muutmise ettepanek. Seegi on osa ühiskonnas sisemise rahu süvendamisest. Pikalt ette vaatamine, vältimatult saabuvate muutustega varakult kohanemine on samuti tarkuse tunnus," ütles Karis.

President Alar Karis

Vabariigi President Alar Karis rõhutas täna Riigikogus ametivandele järgnenud kõnes, et tahab presidendina olla ennekõike tasakaalustaja ja kui vaja, ka lepitaja. „Teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmiste põhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus,“ sõnas president Karis.


Eesti riigi geneetiline kood on president Alar Karise sõnul pandud kirja põhiseaduse preambuli sõnadesse. „„Kaitseks sisemisele ja välisele rahule“ on see juhis, ülesanne, mille meeles pidamine peab olema meie kõigi igapäevane töö. Alles pärast seda tuleb kõik ülejäänu – ka eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine, nende halvustamine või neist üle sõitmine. Ebaviisakus, solvamine on taunimisväärsed ja ma ei vaiki, et seda uuesti korrata,“ toonitas president Karis oma kõnes.

President Karis avaldas lootust näha rohkem arutelusid ja debatte Riigikogus ja ühiskonnas, enda seisukohtade kaitsmist ning ka teiste omade kuulamist. „Tabuteemasid, mille üle debateerida, ei ole,“ lausus president Karis. Riigipea tõi esile, et Riigikogu istungisaalis peaks tundma meelehärmi siis, kui üksteist ei kuulda ega kuulata, kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks, kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik. „Ka minu hädavajalik töövahend on sõna. Nagu ka oskus kannatlikult kuulata, tähelepanelikult märgata,“ sõnas riigipea. President Karis tõi veel esile, et tihti näitavad heliloojad, näitlejad, kunstnikud või kirjanikud mõttejulgust, mida vajab Eesti ka riigiasjade korraldamisel.

President Alar Karis

Riigipea tähtsustas kõnes tarka rahvast ja õppimisvõimet ning Eesti riigi eduloo jõudmist kõigi elanikeni. „Tark rahvas ei lase kaotsi minna lootust, ei käi nööri mööda, vaatleb ja katsetab, on enesekindel ega kohku ka eksimisest. Tark rahvas mõtleb piiritus perspektiivis ega karda kohtumist tundmatuga, olgu selleks koroonapandeemia või üleilmne kliimakriis. Tark rahvas mõistab ligimest, evib kaastunnet. See puudutab ka suhtumist neisse, kellele igapäevane majanduslik toimetulek on raske,“ rõhutas riigipea ning pidas oluliseks, et keegi kaasmaalastest ei tunneks end mahajäetuna ja üleliigsena.

Tervisekriisist ja vaktsineerimisega seotud kahtlustest kõneldes kinnitas president Karis tugevat usku teadusesse ja meditsiini. „Olen teinud teadust ja usun teadusesse, teaduspõhisesse käsitlusse meid ümbritsevast. Kui vaktsineerimisest seni loobunu, kes on segaduses, küsiks minu soovitust, siis mõistagi soovitan tal ümber mõelda ja lasta end või oma lähedast vaktsineerida,“ lausus riigipea. President Karis kohtub lähipäevil valitsust nõustava teadusnõukojaga ja valitsusliikmetega, et saada teada, millised on soovitused ja valitsuse plaanid kriisi uues haripunktis.

Riigipea keskendus oma kõnes ka kliimamuutuste mõjudele ning valmisolekule nendega toime tulla. „Oleme tagasipöördumatult jõudnud aega, kus kliimale ja ökosüsteemidele mõtlemine saab osaks kõigest, mida teeme, alates toidu kasvatamisest kuni hariduse andmise ja linnade planeerimiseni,“ lausus riigipea. „Põhiseaduslik nõue, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda, on kasvanud suuremaks Eesti metsadest, järvedest ja maapõuest. See on kogu meie planeedi kestmise küsimus,“ tõi president Karis esile.

Eesti e-riigist kõneldes väljendas president muret, et digiriigist on maksimum võtmata. „Eesti on uhke IT-firmade edu üle, aga vahel saab selgeks, et e-riik on midagi lapiteki laadset, mis kriisioludes kipub rebenema sealt, kust jookseb ametkondade, aga mõnikord ka riigi ja erasektori vaheline piir,“ märkis president. „Olgem enda vastu ausad, kõik inimesed ei saa praegu öelda, et nende ja riigi igapäevane suhe rajaneb e-lahendustel,“ märkis president Karis.

Eesti välissuhtluse samm ja välispoliitika kompassi on president Karise sõnul kindlad. „Me teame, mida me vajame: tugevat ja üksmeelset Euroopat, raudkindlat Atlandi-ülest koostööd,“ ütles riigipea. „Eestile on olulised suhted ja suhtluskanalid kõigi lähemate ja kaugemate naabritega,“ tõi president Karis kõnes esile.

Julgeolekule keskendudes märkis president Karis ametisse astumise järgses kõnes, et hübriidkonflikt, agressioon küberruumis ja ühiskonna teadlik lõhestamine on tänapäeva maailma uued lahinguväljad ning rindejooned. „Seetõttu võib raske raua kõrval meie saatuse määrata Eesti hea maine, ühiskonna sidusus ning usaldus rahva ja riigi vahel,“ lausus riigipea. „Keerulistes olukordades ei pea üksinda lahendusi otsima, Eesti kõrval seisavad kindlalt liitlased. Häid suhteid kõigi liitlastega tuleb hoida, need ei sünni ega säili iseenesest,“ ütles president Karis.


President Kersti Kaljulaidi kõne valitud presidendi Alar Karise ametisse astumise tseremoonial Riigikogus

Viiendat korda astub iseseisvuse taastanud Eestis ametisse vastvalitud president.

Selles on 1. septembrit. Alar Karisele antakse tänasest võimalus heita Eesti elule värske pilk, uue presidendi pilk. Parlamentaarne Eesti toetub just oma piiratud võimuga riigipeale, tema on see, kes peab meie kõigi jaoks sõnastama, kust me tuleme ja kuhu läheme. Seda ootab temalt rahvas.

Parlamentaarne Eesti usaldab oma riigipeale järelevalve põhiseaduse mõtte ja sätte üle.

Seda nõuab temalt põhiseadus.

Ja lõpuks on alati nii, nagu ütles president Lennart Meri oma ametist lahkumise pöördumises Eesti rahva poole: algul küsid endalt, kas teed liiga vähe. Siis küsid endalt, kas teed liiga palju. Kui vaadata natuke ringi, mida televisioon või  ajakirjandus ütles, siis tundus, et neil oli alati etteheiteid, ükskõik milliseid, peaasi aga, et etteheide oleks. Kummalisel kombel harjub sellega aegamööda ära. Harjub ära siis, kui teie – Eesti rahva häält kuulda, teie pilkusid näha, teie toetust, usaldust ja armastust tunda“.

Nende kaunikeste universaalsete sõnadega soovin jõudu Alar Karisele tema uues ametis! Igaüks meist saab sisustada seda rolli nii, nagu tema ise õigeks peab ja saatuse poolt antud ajastu ka määrab. Toetuda on vaid põhiseaduses kirjeldatud liberaalsetele demokraatlikele väärtustele ja rahva usaldusele.

Aga kas saabki olla veel suuremat toetust kui meie põhiseaduses toodud väärtuste raamistik? Või veel tugevamat mandaati kui rahva usaldus?

 Ei saa. Ja selles peitubki Eesti Vabariigi presidendi võim.

Viis aastat tagasi andsin siinsamas ametivande. Tegutseda vastavalt meie põhiseaduse sättele. Viis aastat tagasi lubasin oma rahvale – ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või liiga tehakse nõrgematele. Lubasin tegutseda vastavalt põhiseaduse mõttele.

Eesti Vabariigi põhiseadus on hästi lihtne ja selge tekst. Maailm meie ümber muutub kiiresti ja esitab igal ajal ka põhiseadusele ja tema lugejatele uusi väljakutseid. Meie põhiseadus, mille vastuvõtmisest möödub järgmisel aastal 30 aastat, ei ole vajanud muutmist selles, mis puudutab põhiseaduse tekstiga loodud väärtusruumi.

See on, kui soovite, läänelik väärtusruum. Ja mul on hea meel, et just viimasel viiel aastal oleme arutanud ja leidnud ikka ja jälle, et just see on väärtusruum, mis meid kõige enam kõnetab.

Ma olen selle üle väga õnnelik, et Eesti on jäänud truuks oma 1992. aastal põhiseaduses sõnastatud valikutele, sest ainult selline Eesti saab olla igavesti iseseisev. Ainult sellisel Eestil on maailmas sõbrad ja liitlased, kes tingimusteta tunnistavad meie õigust iseseisvatele otsustele. Ainult selline väärtusruum lubab igal Eesti inimesel, sõltumata soost, sättumusest või rahvusest, ellu viia oma unistused. Ainult selline väärtusruum kaitseb meie keelt ja kultuuri, sest ainult sellises Eestis on meie noored nõus elama.

Meie ees on hästi palju keerulisi valikuid, mis on seotud rohepöördega, mis on seotud üleminekuga eestikeelsele haridusele, mis on seotud üha kiiremini muutuva maailmaga.

Tehes neid valikuid otsustavalt, selgelt ja kiiresti, töötades selle nimel, et muudatuste hinda ei kannaks keegi siin ühiskonnas ebaõiglaselt suurema koormana kui on tema õiglane osa, ei ole meil paremat teejuhti kui meie põhiseaduslikud väärtused.

Asjad saavad halvasti minna siis ja ainult siis, kui me ise neist väärtustest taganema peaks. Viimased viis aastat on küll olnud täidetud pingeliste aruteludega just nendesamade väärtuste üle. Aga ma olen tundnud Eesti rahva suur toetust meie põhiseaduses sõnastatule. 

Aitäh, hea Eesti rahvas! Ütlen teile siinkohal nägemiseni ja annan presidendiameti üle Alar Karisele. Ka tema vajab, nii nagu kõik eelkäijad, Eesti rahva tuge meie väärtuste, meie keele, kultuuri ja komberuumi hoidmisel.

Hea rahvas, te saate oma toetust näidata juba sel nädalal – palun minge valima. Head noored, kes on saanud 16, minge kindlasti ka teie. Näidake, et te hoolite, hoolite meie riigi käekäigust, sest see on parim tugi riigipeale, mida saate pakkuda!

Head inimesed, ärge jätke otsustamata, sest muidu otsustavad teie eest teised! Seisame koos selle eest, et meid juhiksid inimesed, kes juhinduvad meie põhiseaduslikest väärtustest.

Hea Riigikogu, ütlen teile siinkohal nägemiseni. Ja kes teab, mis tulevik toob, mis rollides me siin saalis veel kunagi kohtuda võiksime.

Hea Eesti rahvas, hoiame meie Eestit!

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD