Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusteenust üldhooldekodudes, edastati esmaspäeval Eesti Haigekassa pressiteates.

See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele ühtsetel alustel kvaliteetset õendusabi kohapeal.

"Õendusteenus üldhooldekodudes parandab kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist süsteemselt ning leitakse koostöös tervisemurele sobiv lahendus," rääkis haigekassa esmatasandi teenuste ekspert Made Bambus.

Õde hindab hooldekodu elanike terviseseisundit ning viib läbi vajalikke õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti määramisel võib õde teha patsiendile teatud raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või teostada haavahooldust. Õde tegeleb ka nõustamise (sealhulgas hooldekodu personali ja lähedaste nõustamisega) ja ennetustööga.

Õde tegeleb hooldekodus väikeste või mõõdukate tervisemuredega, mis on vastavuses õe pädevusega. Hooldusteenuse, ravimite ja abivahendite kulud on jätkuvalt inimese enda või tema lähedase kanda.

Eesti Õdede Liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul on hooldekodu elanikele tervishoiuteenuste osutamisel oluline koostöö.

"Õde koordineerib tervisemure lahendamist koostöös raviarsti, hooldekodu personali, kohaliku omavalitsuse ja hoolealuse lähedastega. Tegemist on esimese, ent olulise sammuga, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust hooldekodudes," ütles Liivet.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul toetab üldhooldekodudes pakutav õendusteenus abivajavaid inimesi ja on väga oodatud nii hooldekodude, perearstide, kui ka kiirabi poolt.

"Õendusteenuse lisamine hooldekodudesse on hea näide tervise- ja sotsiaalteenuste integreerimisest ehk terviklikust vaatest," tõdes minister.

Ka Hooldusravi Osutajate Ühenduse liige Kadri Oras tunnustas algatust.

„Haigekassa otsus hooldekodudes õendusteenust rahastada on väga tänuväärne. Paljud hooldekodu hoolealused vajavad kindlasti õdede hoolt ja abi.  See on hooldekodudele hea võimalus oma elanikele täiendavate teenuste pakkumiseks ja kvaliteedi parendamiseks," sõnas Oras.

Selleks, et üldhooldekodus saaks õendusteenust pakkuda, tuleb tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajal esitada haigekassale taotlus ja sõlmida leping. Hooldekodu peab tegema koostööd perearstide ja -õdedega, kes tervishoiuteenuseid pakuvad.

Maa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osa.

Ortofotod on tehtud 2019. aasta kaardistuslendudel kogutud materjali põhjal ja neid saab vaadata maa-ameti geoportaalis.

„Maa-amet tähistab tänavu oma 30. tegevusaasta täitumist. Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud ja nii edasi.

Ortofotodega saab tutvuda maa-ameti kaardirakenduses » või WMS-teenuses ». Need on saadaval ka avaandmetena.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.

10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad on Tallinn ja suur osa Harjumaast (ehk Keila, Saue, Harku, Keila-Joa, Klooga, Kiili, Vaida, Aruküla, Raasiku, Luige, Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Assaku, Kangru, Tabasalu ja teised, samuti Tartu, Pärnu, Sillamäe, Kunda, Rakvere, Aseri, Haljala, Väike-Maarja, Jõgeva, Mustvee, Järva-Jaani, Tapa, Paide, Türi, Kuusalu, Kehra, Kohila, Rapla, Märjamaa, Haapsalu, Kärdla, Paldiski ja Loksa.

16-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad on kaardil Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja  Püssi.

20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.

25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Saaremaad, suuremat osa Pärnumaast ja läänepoolset osa Viljandimaast.

Tänavu tähistab aa-amet oma 30. tegevusaasta täitumist. Maa-amet on partner maatoimingute ja kaarditeenuste alal.