Laste seksuaalse väärkohtlemise hoiakuid ja kogemust 16-26-aastaste noorte seas hakkab uurima OÜ Eesti Uuringukeskus.

„Laste seksuaalne väärkohtlemine jätab sügava jälje eluks ajaks. Selleks, et väärkohtlemist ennetada ja ohvrid võimalikult kiiresti abi saaksid, on vaja teada probleemi ulatust ja hinnata ka noorte teadmisi abi saamise võimalustest. Näiteks selleks, et suunata teavitustegevust neile vajadusel tõhusamalt,“ ütles kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

Uuringu eesmärk on hinnata senise poliitika ja ennetustegevuse mõjusid: saada tagasiside laste kokkupuutele seksuaalharidusega ning nende oskusele väärkohtlemise korral juhtunust teatada ning abi saada. Teine eesmärk on saada teada, kui suur osa Eesti lapsi, kui sageli, millises vanuses ja millist tüüpi seksuaalvägivalla ohvriks langevad. Sellise ülevaate saamine võimaldab hinnata probleemi ulatust Eestis, jälgida väärkohtlemise dünaamikat ja sellega seotud näitajate muutumist ajas.

Kogutud info aitab jõuda selgusele, kas senised tegevused on soovitud mõju avaldanud ning kuidas on muutunud 16-26-aastaste noorte kogemused, hoiakud ning käitumine võrreldes nelja aasta taguse ajaga, kui sarnane uuring viimati läbi viidi. Seeläbi saab tuleviku tegevusi paremini planeerida.

Uuring peab olema läbi viidud hiljemalt 2020. aasta aprilli lõpuks.

Viimastel aastatel on kriminaalstatistikas kasvanud vägistamiste arv, kuna spetsialistide hinnangul annavad kannatanud sellest rohkem teada.  

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti 2016. aastal seitsme kuuga 93, 2017. aastal 80, 2018. aastal 90, kuid tänavu seitsme kuuga juba 134 vägistamist.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste ütles BNS-ile, et eelkõige on selliste kuritegude  registreerimise kasvu taga see, et suurenenud on inimeste teadlikkus ning vägistamistest antakse rohkem teada.

"Tegemist on väga peidetud kuriteoliigiga, millest kannatanud tihti teada ei anna. See, et neid kuritegusid rohkem registreeritakse, ei tähenda, et tegelikult varasemast rohkem vägistamisi toime pannakse," märkis ta.

Tema sõnul on täiskasvanud kannatanuga vägistamisjuhtumite arvu suurenemise põhjus tõenäoliselt selles, et suurenenud on inimeste teadlikkus ja julgus pöörduda politsei poole.

"Võimalik, et kaasa on aidanud seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste töö ning teavitustöö nende olemasolust," ütles Tammiste. 

Ta märkis, et alaealise kannatanuga vägistamisjuhtumite arvu tõus eelmisel aastal 108-lt 137-le  ja on peamiselt seotud ühe seksuaalkurjategijaga.

"Kõigist registreeritud seksuaalkuritegudest (580) umbes 90 episoodi on seotud ühe isikuga (erinevad ohvrid)," ütles Tammiste.