EESTI ELU

Uuest aastast peavad kütused sisaldama senisest enam biokütust

FOTO on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Uuest aastast peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias olema biokütuse osakaal vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti tarbimisse lubatud kütuse igas liitris.

Praegu peab Eestis tarbimisse lubatud mootoribensiinis ja diislikütuses olema vähemalt 6,4 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid.

Uus nõue ei jää ilmselt kauaks kehtima, sest valitsus on juba kinnitanud vedelkütuse seaduse muudatused, mille jõustumisel muutub fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks.

Muudatuse kohaselt ei peaks igasse tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liitrisse biokütust lisama. Piisab, kui kütuse tarnija tagab 6-kuulise perioodi jooksul, et kogu tema müüdava kütuseportfelli lõikes on biokütust vähemalt 10 protsenti.

Teise sambaga saavad taas liituda aastatel 1970–1982 sündinud inimesed

Pixabay

Uuest aastast jõustus seadusemuudatus, mis lubab pensioni teise sambaga liituda aastatel 1970–1982 sündinud inimestel, kes ei ole varem seda teinud.

"Alates selle aasta 1. jaanuarist saavad isikud, kes on sündinud aastatel 1970–1982 ning kes pole seni liitunud pensioni teise sambaga, esitada pensioni teise samba valikuavalduse, mille alusel avatakse neile pensionikonto ning liidetakse kohustusliku kogumispensioniga," ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin pressiteates.

Schamardini sõnul tekib jaanuarist novembrini 2020 liitunud isikutel pensionimakse tasumise kohustus 2021. aastal. "Seega, kui vahemikus 1970–1982 sündinud inimene esitab täna avalduse, siis pensioni sissemakseid hakkab ta tegema järgmisel, 2021. aastal," lisas ta.

SEB pensioniuuringust selgus, et üle 80 protsendi vastanutest on arvamusel, et peavad ise oma tuleviku pensioniga kindlustama. Praeguseks on kogumispensioniga liitunud 746 000 inimest ning uus seadusemuudatus lubab liituda veel ligikaudu 30 000 inimesel.

Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib inimese 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul on reedel Eestis lipupäev

FOTO: Aigar Nagel

Riigikantselei teatel heiskavad reedel Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on ka kõik teised oodatud lippe heiskama. Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse traditsioonilise vaikuseminutiga kell 10.30. Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil toimuval tseremoonial peavad kõne kaitseminister Jüri Luik, Reaalkooli abiturient Märten Mikk ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Pärja Eesti rahvalt asetab kaitseminister J. Luik, Kaitseväe pärja asetab Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetavad pärjad diplomaatilise korpuse esindajad. Esineb Eesti Kaitseväe Orkester. Eespalve peab peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD