EESTI ELU

Viipemaksete levik ei ole kaasa toonud kaardipettuste kasvu

Foto on illustratiivne FOTOD: Aigar Nagel

Eestis välja antud pangakaartidega tehti teises kvartalis iga päev keskmiselt 994 000 kaardimakset, iga neljas neist viibates, pankade sõnul ei ole viipemaksete levik seejuures toonud kaasa kaardipettuste kasvu.

Juuni lõpu seisuga moodustasid viipekaardid 61 protsenti kõikidest Eesti pankade välja antud kaartidest. Kokku on väljastatud 1,1 miljonit viipekaarti. Samas on 18 protsenti kaardiomanikest viipemakse võimaluse aktiveerimata jätnud. Kokku tehti Eestis teises kvartalis iga päev keskmiselt 240 000 viipemakset, neist 23 000 välismaal, teatas Eesti Pank.

Viipemakset võimaldavad Eestis praegu 81 protsenti terminalidest, kuid pangad on lubanud, et 2020. aasta lõpuks peaksid seda võimalust pakkuma kõik terminalid.

Alates 2020. aasta algusest uuendavad pangad aga makseterminale järk-järgult selliselt, et viibates saaks maksta mis tahes summat, kuid kui ost ületab kokkulepitud piirmäära, tuleb lisaks lüüa terminali ka PIN-kood. Nutiseadmetega saab üle 25-euroseid viipemakseid teha juba täna.

Riigiti on viipemakse ülempiir erinev. Nagu enamikus Euroopa riikides saab ka Eestis viipega tasuda kuni 25-eurose ostu eest. Soomes on piirmäär 50 eurot ning Ühendkuningriigis 30 naela. Suurema ostu eest makstes on vaja kaart terminali panna ja sisestada PIN-kood.

PIN-i küsitakse aeg-ajalt ka väiksemate maksete puhul, et veenduda, kas ostu teeb kaardi tegelik omanik. Kuna viipetehnoloogia muudab ostude tegemise mugavamaks ja kiiremaks, on viipemaksed kasulikud nii kaardikasutajale kui ka kaupmehele.

Viipekaardi kaotamise korral peab kaardiomanik nagu teistegi pangakaartide kadumisel võtma kiiresti ühendust pangaga ja laskma kaardi sulgeda. Nii tavalise kui ka viipekaardi omanikul tuleks aeg-ajalt heita pilk peale ka konto väljavõttele, et veenduda, kas ta on kõik seal kajastatud tehingud ise teinud. Klient saab mobiilipangas aktiveerida ka kontoteavituse, mis annab kindluse, et tal on ülevaade kõigist oma kontol toimunud tehingutest.

Surmatõendite väljastamise kord tekitab segadust

FOTO: Aigar Nagel

Tänavu jõustunud seadus, mis paneb surmatõendi      väljastamise kohustuse tervishoiuteenuse osutajale, on Rakvere haigla hinnangul puudulik, mistõttu pöördus haigla selgituste saamiseks sotsiaalministeeriumi poole.

Juulist jõustunud perekonnaseisutoimingute seaduse järgi kohustub surma registreerimisel esmase surmatõendi väljastama tervishoiuteenuse osutaja surma põhjuse tuvastamise seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Surma põhjuse tuvastamise seadus aga ei sisalda surmatõendi väljastamist käsitlevaid tingimusi ja korda, kirjutas sotsiaalministeeriumile esmaspäeval Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev.

Seetõttu palus ta ministeeriumil täpsustada, kas surmatõendi väljastamise kohustus on kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel vastavalt tõendi taotleja eelistustele või peab selle väljastama üksnes see asutus, kes on surma fakti ja põhjuse tuvastanud.

Selge käitumissuunise andmine on puuduliku regulatsiooni tingimustes otseses seoses nii tervishoiuteenuse osutajate kui ka surma tõendit taotlevate isikute õigusselguse tagamise kohustusega, märkis Suurkaev.

Uuring: elanike nägemus ideaalsest töökohast praktikas ei realiseeru

Eesti Uuringukeskuse korraldatud töökeskkonna uuringust selgus, et tegelikkus ja nägemus ideaalsest töökeskkonnast erineb Eesti elanike seas oluliselt - avatud kontoris töötamine ei ole paljudele meelt mööda ning enim häirib töökoha juures veedetud aja arvestamine. 

„Uuringust selgus, et täna on enim levinud töövorm avatud ruum kuni kümne töötaja ja oma kindla töökohaga, kuid kõige eelistatumaks töökeskkonna vormiks osutus võimalus kasutada nii privaatset kui avatud tööruumi ning sellele järgnes privaatse ja kinnise kabineti või töötoa kasutamine,“ sõnas Eesti Uuringukeskus OÜ uuringute juht Riin Pärnamets. „Kodukontori või koduse töötoa kasutamine valiti kolmandaks eelistuseks ning viimasena eelistatakse tegelikkuses enim levinud töövormi – avatud ruum kuni kümne töötaja ja oma kindla töökohaga.“

„Tööaja suhtes valmistab enim muret inimestele nii-öelda tagumikutundide lugemine, sest kui tööealised elanikud saaks oma töögraafikut ise valida, sooviks neist 40 protsenti, et neil oleks küll kindlad tööülesanded, kuid tööaeg oleks enda valida ning tundide arvestust selle üle ei peetaks,“ märkis Pärnamets.

Eesti suurima büroopindade omaniku Technopolis Ülemiste AS-i juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul tõuseb tavapärase avatud kontori kõrval trend nimega coworking ehk ühiskontorites töötamine, millele nemadki aina rohkem tähelepanu pööravad. „Uuringust selgus, et kokkupuuted coworking mudeliga on Eesti tööealisel elanikkonnal nõrgad – selle järgi töötamise kogemus oli kahel protsendil vastajatel endil ja kolmel protsendil nende sõpradel või sugulastel. 17 protsenti on coworkingust kuulnud, kuid mitte selle mudeli järgi töötanud ning kolmveerandil ei ole sellest üldse mingit aimu,“ rääkis Jostov.

„Aina suurenev väikeettevõtjate arv tekitab tulevikus nõudlust väiksemate ja ühiskontori pindade järele. Colliers Groupi hinnangul moodustavad 2030. aastaks juba ligi 30 protsenti kogu USA bürooturust ühiskontorid, kus üürivad erineva suuruse ja privaatsustasemega laudu või ruume koos nii vabakutselised kui suurettevõtted, kes on sageli ka täiesti erinevate elualade esindajad. Kuna suhtlemine, uute ideede genereerimine ja potentsiaalsete koostöövõimaluste tekkimine on tuleviku töökohtade üks põhimõtteid, siis pakub coworking seda kõike ning ühtlasi ka võimalust oma töögraafiku üle ise otsustada,“ lausus Jostov.

„Kaugtöö võimalused, mida paljud ettevõtted oma töötajatele pakuvad, aitavad kriitilisemad hetked töö- ja eraelu puutepunktides üle elada, kuid kodu ei ole päriselt kodu, kui see on sinu alaline töökoht, ning töökohast ei saa kunagi inimese kodu,“ rääkis Jostov. 

Uuringus leidis kinnitust ka palgatöötajate märkimisväärselt suur soov saada tulevikus ettevõtjaks. Kui tööealistest elanikest on tegelikkuses ligi 66 protsenti hõivatud palgatöötajana ühes kindlas ettevõttes, 10 protsenti ettevõtjaid või iseendale tööandjad ja vaid kaks protsenti vabakutselised, kes töötavad erinevate ettevõtete heaks, siis ideaalis sooviks tulevikus olla ettevõtjad pea 33 protsenti ja vabakutselised 10 protsenti. Palgatöötajad ühes kindlas ettevõttes eelistavad olla pooled tööealised elanikud.

Uuringu Eesti tööealiste elanike seas korraldas 2019. aasta kevadel Eesti  Uuringukeskus OÜ ning selle tellis Technopolis Ülemiste AS. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on Eesti tööealise elanikkonna kontseptsioon ideaalsetest töötingimustest ja -keskkonnast. Sealhulgas uuriti, milline võiks olla ideaalne tööaeg, töö tegemise koht ja vorm, töö- ja puhkeajakorraldus, töökeskkond, -vahendid ning sotsiaalsed suhted. Küsitlus viidi läbi Norstat Eesti veebipaneelis ja sellele vastas 700 inimest.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD