Sel kuul on koerte katku surnud kaks koera ning veel ühe neljajalgse surma põhjuseks arvatakse olevat katk - Eesti Maaülikooli loomakliiniku kliiniline juht Aleksandr Semjonov ütles Postimehele, et seda ei saa nimetada puhanguks, kuid siiski pole see tavapärane viirus.

Semjanov mäletab viimast katkujuhtumit umbes viie aasta tagusest ajast. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) paneb inimestele südamele, et katku saab vältida vaktsineerimisega. «Tänu sellele, et Eestis on vaktsineerimine levinud, pole meil neid juhtumeid palju olnud,» ütles Semjanov.

Viiruse – limaga levitavate infektsioonide – levikut soodustab tema sõnul soe talv.

Vaktsiinivastaste sotsiaalmeediakommuunides peetakse kahe kinnitatud surmajuhtumi põhjuseks muidugi vaktsineerimist. Küsimuse peale, kas koerteomanike seas levib vaktsiinivastane hoiak, vastas Semjanov, et kindlasti. «Olen kohanud loomaomanikke, kes põhimõtteliselt ei taha loomi vaktsineerida. Tänu vaktsineerimisele on Eesti marutaudivaba. Tänu vaktsineerimisele meil tükk aega katkujuhtumeid polnud,» lausus Semjanov.

Veterinaar Ulla Ostra on samuti vaktsiinivastase suhtumisega kokku puutunud. Nooremad inimesed ei mäleta Ostra sõnul, kuidas 1980. aastatel kutsikad massiliselt parvoviiruse tagajärjel surid. Parvoviirus jõudis Eestisse 1980. aasta suveolümpiamängudega, kui Pirital toimus purjeregatt. «Suletud piirid olid suletud ka haigustele,» sõnas ta, viidates raudsele eesriidele.

Parvoviirus põhjustab kutsikatel väga nakkava, kõhulah tisuse ja oksendamisega kulgeva haiguse. «Selle haiguse leviku on vaktsineerimine ära hoidnud,» lisas ta. Argumendid, mida koeraomanikud kasutavad, on samad, mis inimestele mõeldud vaktsiinide puhul. «Öeldakse, et neid mürke pole vaja,» ütles Ostra. «Need, kes ennast ja oma lapsi ei vaktsineeri, ei vaktsineeri ka lemmikloomi.»  Selliseid inimesi tema sõnul ümber ei veena. 

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel tuvastati kaks katkujuhtumit ühes Tallinna loomakliinikus 3. detsembril. Diagnoos pandi laborianalüüsi vastuste ning kliinilise pildi põhjal. Lemmikloomaportaali Etnomuri andmetel oli üks koer kutsikana vaktsineeritud ja aasta pärast oli seda korratud, katku diagnoosimise ajal oli koer kahene. Teine koer oli portaali andmeil saanud kutsikavaktsiini korra ja diagnoosimise hetkel oli ta alla aastane.

Lõuna-Eesti omavalitsused premeerivad aastavahetuse eel töötajaid erinevalt, mõni vald maksab teatud protsendi põhipalgast, ulatudes isegi kuni kuupalgani, teised on määranud summavahemiku, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Kõik vallad tulemustasu või boonust ei maksagi, samas plaanitakse palgatõusu. Võru abilinnapea Sixten Sild kinnitas, et linnavalitsus on oma kollektiivis ja hallatavates asutustes kehtestanud tulemustasude maksimummäära töötaja kohta aastas 400 eurot. «Sellest summast on aasta jooksul mingi osa juba välja makstud ja ülejäänu maksti välja jõulude eel,» rääkis Sild.

Tema sõnul oli see summa valdavalt 200–250 eurot. Põlva vallavalitsuses maksti jõulupreemiat kuni 250 eurot töötaja kohta. «Kui hallataval asutusel oli kasutamata palgaraha, said ka nemad maksta jõulu- või aastapreemiat, samuti mitte üle 250 euro,» lausus vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa.

Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Põim Kama sõnul saavad vallavalitsuse teenistujad aastalõpupreemiat 70 protsenti põhipalgast. «Hallatavates asutustes makstakse preemiaid vastavalt iga asutuse eelarvelistele võimalustele,» lisas ta.

Antsla vallavanema Avo Kirsbaumi sõnul maksti tulemuspalka ametnikele ja töötajatele, sealhulgas hallatavate asutuste juhtidele 70 kuni 250 eurot. Hallatavate asutuste töötajatele maksis tema sõnul preemiaid asutuse juht.

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Monika Otrokova sõnul premeeris vald sel aastal töötajaid tulemuspalgaga vahemikus 200–300 eurot.

Setomaa vallas jagati preemiaid vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Kelly Kittuse sõnul kõigile töötajatele, summa oli maksimaalselt 150 eurot.

Võru vallavalitsus aga preemiaid ei jaganud. «Ka hallatavate asutuste juhid preemiat ei saa,» lausus Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Lisanna Elm. Hallatavate asutuste juhid aga otsustavad ise, kas oma töötajaid premeerida.

Jõulu- või aastapreemiat pole vallavanem Mailis Kogeri teatel ka Rõuge vallavalitsuses. «Küll on teenistujatele aasta jooksul makstud tulemustasu väga heade tulemuste eest või lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest,» rääkis Koger. Tema sõnul on vallal 29 hallatavat asutust ning nende juhid saavad ise otsustada nii-öelda preemiate maksmise üle, kui eelarve seda võimaldab.

Räpina abivallavanema Piret Rammo sõnul maksti vallavalitsuse teenistujatele ja hallatavate asutuste juhtidele aasta lõpus lisatasu 100 eurost kuupalgani. «Arvesse on võetud nii töökoormust kui ka täidetud lisaülesandeid,» ütles Rammo. «Hallatavate asutuste töötajatele maksti lisatasusid asutuse juhi käskkirja alusel. Lisatasude suurused olenesid töötulemustest ja eelarve võimalustest.»

Tõrva vallavanema Maido Ruusmanni sõnul jõulupreemiaid valla eelarves praegu pole. «Samas on järgmise aasta eelarveprojektis ette nähtud töötasude tõus,» lausus Ruusmann. «Mõtleme jätkusuutliku ja tervikliku palgapoliitika peale.»

Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul vald detsembris tulemustasusid ei maksa. «Samas motiveerime oma töötajaid aasta alguses.» Tema sõnul on tegemist protsendiga töötasust, mis ei ületa poolt kuupalka. «Allasutuste puhul on nende enda otsustada, kuidas nad preemiaid maksvad.»