EESTI ELU

Päästeamet soovitab pühade ajal veenduda kodu ohutuses

Päästeamet soovitab inimestel pühade ajal kodus ringi vaadata ja veenduda, et kodu on inimestele turvaline.

„Sel aastal on päästesündmustes tooni andnud toidu kõrbemised ja kurbade tagajärgedega elektriõnnetused. Seetõttu kutsume kõiki üles pühade ajal ohutult käituma ja märkama ka neid sugulasi, naabreid ja tuttavaid, kes ise oma ohutust tagada ei suuda. Paku oma abi ja hoiad pikal pühadeperioodil ära nii mõnegi õnnetuse,“ ütles päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Päästeamet soovitab kontrollida, kas eluruumides olev suitsuandur ja vingugaasiandur on puhtad ja töökorras. Seda tõestab testnupu vajutamisel kostuv helisignaal.

Peoroogade kõrbemise vältimiseks tuleb toidul silma peal hoida. Kuuse kaunistamisel soovitab amet kasutada päris küünalde asemel elektriküünlaid ja veenduda, et need oleksid terved. Küünlaid ei maksa ööseks põlema jäta.

Põlevaid küünlaid ei tohi panna kergesti tuld võtvate materjalide lähedusse ega jätta järelevalveta. Viimasena ruumist lahkuja peab kustutama tule.

Amet tuletab meelde, et põlevat kaminat ning küdevat ahju ja pliiti ei tohi jätta järelevalveta. Ilutulestikku tuleb kasutada selleks ettenähtud ja ohutus kohas. Vooluvõrku ei tohi elektriseadmetega üle koormata, sest kuumenenud juhtmed võivad lühisesse sattudes süüdata ümbruse. Kasutada tohib ainult korras elektriseadmeid.

Politsei soovib turvalisi ja rahulikke jõulupühi

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) soovib kõigile rahulikke ja ilusaid jõulupühi ning kutsub üles tähelepanelikkusele nii enda kui teiste suhtes.

"Pühademeeleolu kajastub ka liikluses, kui kõigil tuleks varuda tavapärasest veidi rohkem aega sihtkohta jõudmiseks," ütleb politseikolonelleitnant Toomas Malva. "Selleks, et kõik jõuaks turvaliselt koju ja lähedaste juurde, soovitame olla kannatlik ning mõistev teiste liiklejate suhtes. On ju eesmärk tervena kohale jõuda, mitte sattuda õnnetusse või seda juhuslikult põhjustades sekeldustesse."

Malva sõnul on politsei pühade ajal väljas suuremate jõududega, et tagada turvalisus nii liikluses kui ka teistes avalikes kohtades. "Pühade ajal suureneb tõenäosus alkoholi tarvitamiseks, kuid tuleb meeles pidada, et nii endal, lähedastel kui teistel ümbritsevatel inimestel säiliks peomeeleolu. Seega tundke enda piiri ja pidage sellest kinni," lisas Malva.

Julgustame kõiki inimesi üksteist hoidma, vajadusel kutsuma abi või kui olete suutelised ise sekkuma olukordadesse, mis rikuvad pühadeaegset rahu. "Meie pere ja sõbrad on kalleim vara. Märgakem üksteist ja märgakem abivajajaid," ütles politseikolonelleitnant.

Üürivõla puhul võib korteriomanik arestida üürniku vara

Pixabay

Paljud kinnisvaraomanikud ei ole teadlikud seadusest tulenevast õigusest, mis lubab üürileandjal üürniku isiklikku vara arestida ja kulude katteks maha müüa juhul, kui üürnik jätab üüri või kommunaalkulud õigeaegselt tasumata.

Kinnisvara24.ee tootearendus- ja turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul pelgavad kinnisvaraomanikud oma vara väljaüürimise puhul kõige enam seda, et üürnik jätab üüri või kommunaalmaksed õigeaegselt tasumata: „Korteri üürilepingus on enamasti ette nähtud ühe kuu üüri summas tagatisraha, aga kui üürnik jätab maksmata nii üüri kui ma kommunaalarve, siis ei pruugi sellest summast kulude katmisek jätkuda. Paljud üürileandjad pole kursis seadusest tuleneva õigusega, mis kaitseb üürileandjat ja lubab võlgu jäänud üürniku vara arestida või kulude katteks maha müüa.“

Tammeorg lisas, et võlgade vältimiseks küsivad mõned üürileandjad suuremat tagatisraha, kuid see pikendab üürniku leidmise aega: „Kui üürnikul tuleb lepingut sõlmides tasuda korraga lisaks esimese kuu üürile ka maakleritasu ja mitme kuu üüri ulatuses tagatisraha, siis see summa käib paljudele üle jõu. Seetõttu eelistatakse pigem kortereid, mille puhul tagatisraha on väiksem. Lisaks tagatisrahale on kinnisvaraomanikul võimalik end kaitsta pandiõiguse abil ja kasutada kulude katteks üürnikule kuuluvat vara."

Vastavalt Võlaõigusseadusele on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus. Pandiõigusega on tagatud üürileandja nõuded, mis tulenevad üürilepingust. Pandiga on tagatud jooksva ja eelneva aasta üürinõuded ning hüvitisnõuded, näiteks kui üüritud eluruum või selle sisustus on saanud kahjustada. Üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele.

Kui üürileandjal on alust kahtlustada, et üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvad asjad ära viia, võib üürileandja pandiõiguse teostamiseks asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Õigus asju kinni pidada tähendab üürileandja nõuet, et pandiõigusega koormatud asjad jääksid üürileandja ruumidesse ja üürnik ei tohi neid enne võla tasumist ära viia.

Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüritud ruumis asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-127-11, et kolmanda isiku õigusi asjadele ei eelistata pandiõigusele juhul, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu ülesütlemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule. Pandiõigusest tulenev asjade äraviimise keeld kehtib ka kolmanda isiku suhtes, mis tähendab, et ka asja omanik ei saa asja, mille osas üürileandja on kinnipidamisõigust kasutanud, ära viia.


Laura Tammeorg tõi välja näite, kus üürnikul jäid maksmata nii üür kui kommunaalkulude arve. Tagatisraha oli määratud ühe kuu üüri ulatuses, aga sellest ei piisanud. Omanik arestis kulude katteks kaks üürniku telerit ja üürnik sai need tagasi niipea, kui tasus omanikule võlad.

Kui pooled on sõlminud lisaks veel laenulepingu või mõne muu lepingu ja üürnik rikub seda, siis pandiõigust sel puhul rakendada ei saa.

Kinnisvara24 on Eesti suuruselt teine kinnisvaraportaal, mille asutasid Ekspress Grupp ja Eesti juhtivad kinnisvarabürood 2018. aastal. Portaali haldab Kinnisvarakeskkond OÜ, mis kuulub 49% Ekspress Grupile ja 51% viiele kinnisvarabüroole.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD