Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumi Lastefond on aasta jooksul hüvitanud 132 naisele loote kromosoomhaiguste sõeltesti ehk NIPT testi maksumuse ning 117 naist said testiga kinnituse, et lootel kõrget kromosoomhaiguse riski ei ole ning tänu testile jäid loote elukeskkonda sekkuvad protseduurid ära.

Loote kromosoomianalüüsil kinnitus Downi sündroom kuuel juhul ning Turneri sündroom ühel juhul. 91 protsenti vastuse saanud naistest said aga kinnituse, et lisauuringud ei ole vajalikud ja oodataval lapsel suure tõenäosusega kromosoomhaigust ei ole. Ühtegi valenegatiivset testitulemust ei ole siiani esinenud. NIPT testi puhul tuleb aga arvestada sellega, et kuni viis protsenti juhtudest pole laboril võimalik vastust väljastada. Pilootaastal jäi Lastefondi rahastatud testide puhul vastus väljastamata kolmel protsendil juhtudest. 

„Tasudes pilootprojektina TÜ Kliinikumis riskihinnangu saanud rasedate NIPT testi eest, soovime hoida veel sündimata lapse ja lapseootel ema riskid võimalikult madalad ning panustame sünnieelsesse ennetustegevusse. Loodame sel viisil suunata ka Eesti Haigekassa tähelepanu täpsema ning ohutuma testimise vajalikkusele," rääkis Lastefondi tegevjuht Kadri Org.

TÜ Kliinikumi geneetikud Kai Muru ja Tiia Reimand tõid välja, et Lastefondi toetus on andnud naistele sõltumatu võimaluse valida esialgu kas täpsema sõeluuringu ehk NIPT testi või invasiivse, loote elukeskkonda sekkuva protseduuri vahel. "Möödunud aasta on näidanud, et suurel osal juhtudest tegid riskihinnangu saanud rasedad valiku NIPT testi kasuks, tänu millele suudeti vältida invasiivset protseduuri enam kui 88 protsendil juhtudest. Varem sai sageli otsustamisel määravaks testi hind, vähemalt meie patsientide puhul."

Kasvanud toetustaotluste ning mitmete riiklike vajakajäämiste, näiteks lastele vajalike elutähtsate aparaatide, ravimite ning ravireiside sõidu- ja majutuskulude puuduliku rahastamise tõttu ei ole Lastefondil praegu võimalik toetada rasedaid üle Eesti. Küll aga jätkab Lastefond pilootprojekti ning hüvitab testi maksumust Tartu Ülikooli Kliinikumis riskhinnangu saanud rasedatele. Loodame, et selle kohustuse võtab õige pea üle Eesti Haigekassa ning teenus muutub tasuta kättesaadavaks kõigile rasedatele, kellel on kõrge risk kromosoomhaigustega laste sünniks.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku üle viie miljoni euroga. 

Millal ja kuidas anda lapsele taskuraha?

Varem või hiljem peab iga laps õppima, kuidas ise rahaga ümber käia. Kuidas seda tarkust lapsega jagada? Hea moodus rahaasjade korraldamist õpetada on anda lapsele korrapäraselt taskuraha. Mis vanusest ja kuidas seda teha?

Rahaasjade Teabekeskuse taskuraha uuringu järgi saab koguni 80% Eesti lastest taskuraha. Regulaarselt hakatakse lastele taskuraha andma alates seitsmendast eluaastast, kuid ainult 20%-s Eesti peredes selgitatakse enne seda põhjalikult, kuidas rahaga vastutustundlikult ümber käia.

Toome välja 5 enam levinud küsimust ja soovitust.

1. Mis vanusest lapsele taskuraha anda?

Taskuraha andmine sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Paljud hakkavad regulaarselt taskuraha andma, kui laps saab seitsmeaastaseks. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest peab laps vastutama niikuinii. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.

2. Kui palju peaks taskuraha andma?

Taskuraha suurus võiks välja kujuneda katsetades. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist. Võimaluse korral tuleks määrata regulaarne taskuraha. See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samal ajal tema iseseisvust.

3. Kas eelistada sularaha või pangakaarti?

Pangakaart on üldiselt turvalisem kui sularaha. Peale selle, et pangakaart õpetab rahaga ümberkäimist, on see lapsele märk, et vanemad usaldavad teda. Kontoväljavõtet jälgides tekib lapsel parem ülevaade, millele raha kulub. Lisaks saavad vanemad lapse rahaasjadel interneti- või mobiilipangas silma peal hoida ja vajaduse korral kaardi limiite muuta.

4. Mida tasub teada pangakaardi kohta?

Lapsele saab pangakaarti teha üldjuhul alates 6. eluaastast. Lapsele on esimene pangakaart tasuta ja puudub ka kuutasu. Kaardiga on võimalik kasutada viipemakset ja teha oste internetis, kuid neid funktsioone saab lapsevanem soovi korral piirata. Kui annate lapsele pangakaardi, rääkige talle ka selle turvalisusest (mida teha kaotamise korral, kuidas sisestada PIN-koodi).

5. Kuidas lapsele rahatarkust jagada?

Alustada võiks lapse kaasamisest pere-eelarve tegemisse. Näiteks võib näidata, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, vaba aja veetmisele ja laenukohustuste tasumisele. Lisaks tuleks selgitada, et kogu sissetulekut ei tasu ära kulutada, vaid osa tuleb ootamatusteks kõrvale panna. Koos lapsega võiks koostada ostunimekirja ja arutleda, millised on mõistlikud valikud kaupluses. Nii saab õpetada ka seda, kuidas eristada vajadusi soovidest, ja selgitada, et aeg-ajalt tuleb teatud asjadest suuremate unistuste või soovide nimel loobuda.