Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas juuli alguses muudatuse, mille kohaselt peavad alates uuest aastast kõik laste turvakodude töötajad olema kõrghariduse või kutsetunnistusega - turvakodude töötajad peavad seda ülereguleerimiseks, kirjuta Postimees. 

Määruse muudatus näeb ette, et kui töötajal ei ole erialast kutse- või kõrgharidust ega vastavat kutset, peab ta läbima sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolituse kava. Töötajad, kes on koolituse läbinud pärast 1. jaanuari 2017, loetakse kvalifitseerituks. Mitme turvakodu töötajad leiavad aga, et määrus on sisutühi ja tekitab pelgalt ebamugavusi.

Valga perekeskuse Kurepesa sotsiaaltöötaja Triin Ristol tõdes, et nende piirkonnas on töötajaid niigi vähe ja palgad väiksed. «Kõrge lennuga inimesi siia ei tule,» nentis Ristol.

Ta nõustus, et töötajad peavad olema koolitatud, sest tegemist on tööga, milles võib ette tulla keerulisi hetki. Teisalt aga tekib nüüd olukord, kus inimene tahab tööle tulla, aga teda palgata ei saa, sest enne peab leidma talle koolituse. Koolitusi korraldab Tervise Arengu Instituut ja päevapealt ennast täiendama minna pole võimalik, kirjutab Postimees. 

Pärnu laste ja noorte tugikeskuses läheb sügisel koolitusele kaks töötajat. «Praegu tuli Tervise Arengu Instituut meile vastu ja me saime oma inimesed sinna sisse. Neil peaks 1. jaanuariks olema kutse omandatud,» rõõmustas keskuse juhataja Ülle Männiste. Samas arvas ta, et mõistlikum oleks uus töötaja koolitusele saata alles pärast katseaega. «See on väga raske töö. Töötaja peaks katseajal aru saama, kas see on tema kutsumus – kas talle sobib see töö või mitte,» selgitas Männiste.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Helen Jõksi sõnul võivad turvakodusse sattuda väga erineva elusaatusega lapsed, sealhulgas lapsed, kes on kogenud raskeid traumasid, kaotusi, leina, väärkohtlemist. «Seetõttu on oluline, et inimesed, kes nende lastega töötavad, oleksid teadlikud nende vajadustest ja oskaksid asjatundlikult abistada,» selgitas ta.

Ministeeriumist kinnitati, et kõik, kel tarvis, saavad sügisel algaval koolitusel osaleda. Omavalitsused seisavad aga probleemi ees: seadusest tulenevalt on nad kohustatud turvakodu teenust osutama, aga sobilikke inimesi selleks tööks ei ole. 

Lastel on risk liiklusõnnetusse sattuda kaks korda suurem kui täiskasvanutel. Sel aastal on toimunud 25 liiklusõnnetust kuni 17-aastaste laste ja noortega, kes ületasid teed reguleerimata ülekäigurajal jalakäija või jalgratturina. Mullu oli selliseid liiklusõnnetusi kokku 41.

Lapse liikluskäitumine on tihti peegeldus täiskasvanu omast. Laps vajab ohutuks liiklemiseks kogemusi, kuid tihti ei mõelda, et viies lapsi algklassides autoga kodust kooli ja tagasi, ei pruugi nad omandada küllalt kogemusi jalakäijana. Aastatega laienev liiklemisraadius viib neid kohtadesse, kus nad varem ei ole viibinud. See paneb lapse olukorda, kus ta peab iseseisvalt õigeid otsuseid vastu võtma ning leidma ohutu liikumistrajektoori.

„Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline mõju laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna. Oluline on lapsele ette näidata, kuidas on ohutu liigelda, mitte rõhutada seda, kus ja millal tal on jalakäijana eesõigus. Eriti kehtib see reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades – liiklusõnnetuses jääb jalakäija vähekaitstud liiklejana alati kannatajapooleks.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe sõnul enne kooliaasta algust veel aega tutvustada oma lapsele tema kooliteed, käia see koos läbi, et märgata võimalikke ohtusid ja riske, ning hinnata, kas laps on iseseisvaks liiklemiseks valmis.

„Kui laps kasutab kooli jõudmiseks koolibussi või ühistransporti, on samuti oluline käia koolitee koos lapsega läbi, et veenduda, kas laps oskab turvaliselt teed ületada bussipeatuse läheduses ja teab, milline on kõige ohutum tee ületamise viis,“ ütles Kullamäe. „Sel aastal on sagedamad juhtuma bussidega liiklusõnnetused, sellepärast on oluline, et laps kasutaks alati koolibussis turvavööd.“

Politseinik lisas, et traditsiooniliselt on korrakaitsjad lastele ja lapsevanematele esimestel koolipäevadel abiks. „Üle Eesti on politseinikud 1.-3. septembril suuremate jõududega väljas liiklust rahustamas. Loodame, et kooliaasta algab turvaliselt,“ sõnas Kullamäe.

Maanteeameti teeületuskampaania „Sina oled ettenäitaja, et tema oleks ettevaataja“ toimub 13. augustist 9. septembrini. Kampaania sihtrühmaks on lapsevanemad, kelle laps või lapsed käivad lasteaias või koolis kuni 6. klassini. Kampaania raames toimub lasteaedades „Liiklustarga liiklusnädal“. Samuti kutsume lapsevanemaid 28. augustist kuni 1. septembrini osa võtma „Lapsega jalgsi liiklemise nädalast“, mille eesmärk on juhtida tähelepanu lapsega liiklemise harjutamise olulisusele. Rohkem nõuandeid ja lisainformatsiooni leiab teeületuse maandumislehelt ettenaitaja.mnt.ee.

Liiklusõnnetuste arv, hukkunud laste arv ja vigastatud laste arv maakonniti 2019. aasta 7 kuu jooksul. Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet