Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul oleks kirjastajate analüüsi põhjal vajalik perioodika kojukande jätkumine praegusel viisil veel vähemalt viis aastat, sest vaatamata jätkuvale digitaliseerumisele soovib märkimisväärne hulk tellijaid selle aja jooksul veel paberväljaandeid.

"Lahendus ei saa olla perioodika saatmine postiautomaatidesse ja paraku ei ole hetkel veel laual ka teisi piisavalt häid tehnoloogilisi alternatiive," märkis Raudsaar pöördumises väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Kert Kingole.

"On teada, et aasta lõpul peab AS Eesti Post osalema universaalse postiteenuse konkursil ja taotlema uut perioodi. Meie oleme viimasel kohtumisel AS Eesti Postiga kuulnud sõnumit, et ilma märkimisväärse hinnatõusuta ei ole AS Eesti Post järgnevatel aastatel praegusel viisil kojukannet suuteline jätkama, seda vaatamata eelmisel aastal riigilt saadud täiendavale dotatsioonile kojukandeks maapiirkondades," lisas Raudsaar.

Meediaettevõtete liit on valmis kojukande süsteemi kokkukukkumis vältimiseks omapoolseks panuseks ja kompromissideks, kui nendega kaasnevad pikemaajalised garantiid.

"Arvestades järgmise aasta eelarvete koostamise loogikat ning meie varasemat kogemust AS Eesti Posti hinnakujundusega, peaksime vähemalt järgmise aasta osas jõudma mingisuguse tulemini hiljemalt septembrikuu jooksul," märkis meediaettevõtete liidu tegevdirektor.

Dotatsiooni tõstmiseni viis eelmisel aastal kolmepoolne kohtumine, kus osalesid toonane infotehnoloogiaminister ja ministeeriumi esindajad, AS Eesti Posti nõukogu esindajad ja tegevjuhtkond ning kirjastajad. "Leppisime siis kokku, et selline formaat võiks ka tulevikus jätkuda korra aastas," lisas Raudsaar.

Ametiühingud on varem pöördunud Kingo, rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratase poole seoses asjaoluga, et valitsus otsustas Eesti Postist võtta dividende, kuid töötajatele makstakse miinimumpalga lähedast töötasu.

Valitsus otsustas tänavu Eesti Postist võtta 1,6 miljonit eurot dividende. Seejuures suurendas riik mullu maakojukande dotatsiooni 500 000 euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas. Riikliku logistikafirma hinnangul on seda vähe.

Universaalse postiteenuse ja sellega kaasnevad perioodika teenused tõid eelmisel aastal Eesti Postile kahjumit 4,9 miljonit eurot ning järgmise viie aasta jooksul ulatub kahjum hinnanguliselt kokku üle 40 miljoni euroni.

• 1
• 2
• 3
• 4

Prev Next

21. septembri paberleht 2024

19. septembri paberleht 2024

17. septembri paberleht 2024

14. septembri paberleht 2024

12. septembri paberleht 2024

10. septembri paberleht 2024

7. septembri paberleht 2024

5. septembri paberleht 2024

3. septembri paberleht 2024

30. augusti paberleht 2024

27. augusti paberleht 2024

23. augusti paberleht 2024

Tänavu esimese poolaastaga on haigekassa tasunud inimeste hambaravi eest ligi 28,5 miljonit eurot.

Kõige rohkem panustas haigekassa laste hambahaiguste ennetamisele ja ravile ning täiskasvanute hambaravi hüvitamisele.

Haigekassa tasus esimesel poolaastal 12,5 miljonit eurot ligi 99 000 lapse hambahaiguste ennetamise ja ravi eest ning 3,3 miljonit eurot üle 14 000 lapse ortodontia teenuse eest. Veidi alla 9000 inimese sai ligi 800 000 euro eest vältimatut hambaravi. Täiskasvanute hambaravihüvitist on kasutanud juuni lõpu seisuga 159 000 inimest 7,7 miljoni euro eest, proteesihüvitist ligi 23 000 inimest nelja miljoni euro eest.

Esimesel poolaastal on haigekassa tasunud kõige rohkem laste hambahaiguste ennetamise ja ravi eest. Hambaarsti külastatavus on suurenenud laste hulgas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahe protsendi võrra.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann märkis, et haigekassa üheks prioriteediks on just hambahaiguste ennetuses laste hõlmatuse suurendamine. „Laste õigete hügieeniharjumuste ja regulaarse hambaarsti juures käimise abil on võimalik panna korralik alus laste suutervisele,“ sõnas Friedemann.

Hüvitist kasutanud inimeste arv on kasvanud 29 000 inimese võrra, mida on 23 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Friedemanni sõnul näitab hüvitise kasutajate kasv selgelt toetuse vajalikkust. „Hüvitise eesmärk on võimaldada inimestel vähemalt kord aastas hambaarsti juures käia ning eelkõige toetada neid, kes majanduslikel põhjustel ei ole seni saanud endale hambaarsti visiiti lubada,“ rääkis Friedemann.

Hüvitist saab kasutada 324 hambakliinikus üle Eesti. Suurenenud on ka proteesihüvitist kasutanud inimeste arv, mis on 2000 inimese võrra suurem kui eelmisel aastal.

Esimesel poolaastal on kõige rohkem hüvitist kasutanud 60-64-aastased inimesed. Hüvitise kasutamine on madal 19-24-aastaste noorte hulgas. Friedemanni sõnul tuleneb see sellest, et haigekassa pakub kuni 19-aastasetele lastele ja noortele tasuta hambaravi ning need noored on alles ravi saanud. „Kui vaadata järgmist vanusegruppi, milleks on 25-29-aastased noored, siis nende hulgas on hüvitise kasutamine juba tunduvalt suurem,“ selgitas ta.

2019. aastast laiendas haigekassa tasuta hambaravi võimalusi sügava füüsilise ja vaimse puudega inimestele, kellele raviarst on määranud eluaegse hambaravi diagnoosi. Poole aasta jooksul on tasutahambaravi saanud ligi 250 sügava puudega inimest.

„Tänavu on teenuse katsetamise aasta ning on seatud esialgsed kriteeriumid, mis põhjustel võiksid puudega inimesed vajada hambaravi täies ulatuses," selgitas Friedemann.

Ta lisas, et vajadusel neid kriteeriumeid täiendatakse, kui selgub täpsemalt, millistele patsientidele tuleb raviarstide hinnangul tasuta hambaravi laiendada. Sügava puudega inimestele pakuvad tasuta hambaravi 135 hambakliinikut üle Eesti.

Võrreldes eelmise aastaga on sellel aastal kasvanud hambaraviteenuseid kasutanud inimeste arv kaks protsenti. Friedemanni hinnangul näitab aina kasvav hambaarstide külastatavus, et ennetustöö ja hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel raviga.