Jõulueelsel ajal, mil postipakkide liikumisest sõltub nii mõnegi kingituse õnnestumine, tasub teada peamisi tarbijaõigusi paki vastuvõtmisel ja tagastamisel. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru vastab tarbijate kõige põletavamatele küsimustele pakisaatmise kohta.  

Kes vastutab ja mida teha, kui e-poest saabuma pidav pakk saab kahjustada või läheb kaotsi?

Kuigi e-pood reeglina ei vii tellimusi ise kohale, vaid kasutab pakkide saatmisel postiteenuse pakkujat, vastutab tarbija ees probleemide tekkimisel ikkagi kaupleja ehk kauba müüja. Paki tarbijani jõudmise eest vastutab kaupleja, sest tarbija on transpordi ees tasunud e-poele ning e-pood sõlminud transpordiettevõttega lepingu. Seega tuleb tarbijal saadetisega seotud probleemide osas pöörduda kaebusega paki saatja ehk e-poe poole. Juhul, kui tarbija on valinud ise omal algatusel kauba transpordi ning tasunud paki saatmise eest otse postiteenuse pakkujale, vastutab tarbija ees viimane. 

Kas ma pean kontrollima paki sisu kohapeal ja laskma kulleril oodata?

Seadus selleks ei kohusta, aga see on soovituslik eriti juhtudel, kui kauba pakend on silmnähtavalt kahjustunud. Kontrollides paki sisu näiteks ukse juures ja kulleri kohalolekul, on tarbijal õigus keelduda vigastada saanud kauba vastu võtmisest. Sellisel juhul tuleb paluda kulleril kahjustused fikseerida ning tarbijal tuleb sellest teavitada kauplejat, et nad saaksid saata asenduskauba või tagastada raha. 

Kui kauba kahjustused ilmnevad pärast kulleri lahkumist või on pakk kätte saadud pakiautomaadist, tasub saadetise olukord avamise ajal fotodega fikseerida, sest kaebuse esitamisel tuleb tarbijal oma väiteid tõendada.

Kuidas saata kaup müüjale tagasi?

Ostetud kauba tagasisaatmise juhised peavad olema avaldatud e-poe kodulehel. Paki tagasi saatmisel tuleb see tarbijal pakkida väga hoolikalt, et tagada paki sisu turvalisus. Kõige parem oleks kasutada originaalpakendit, kuid see ei ole kohustuslik.

Kindlasti veendu, et kirjutad pakile õige aadressi, kuna mõnel juhul tuleb pakk tagastada teisele aadressile, mis erineb sellest, kust pakk tuli. Kui sa pole veendunud, millisele aadressile saata, siis küsi see müüjalt üle, nt e-kirja vahendusel.

Kes vastutab kui tagasisaadetav kaup läheb kaduma?

Olukorras, kus tarbija on paki vastavalt kaupleja antud juhistele postiteenuse pakkujale üle andnud, vastutab paki kaotsimineku või kahjustumise korral tarbija ees e-pood. Oma õiguste tagamiseks tuleb tarbijal aga alati alles hoida postiteenuse kasutamist tõendav kviitung, kust on näha millal ning kellele tarbija paki üle andis.

Kui tarbija valib kauba tagastamiseks muu teenusepakkuja, kui e-poe tingimustes märgitud, tuleb tarbijal probleemide korral vaidlus lahendada otse postiteenuse pakkujaga, kellega ta sõlmis postiteenuse lepingu. 

Kes maksab paki tagasisaatmise eest?

Tavaks on, et e-poele paki tagastamisega seotud kulud kannab tarbija. Antud kulude kandmist saab tarbijalt nõuda aga ainult siis, kui selline kohustus on enne ostu tarbijale kaupleja kodulehel teatavaks tehtud. Harvadel juhtudel võib kaupleja kauba tagasisaatmise kulu võtta ka enda kanda, sellisel juhul peavad pakis sisalduma tagasisaatmise täpsed juhised, mida tarbijal on kohustus järgida.

Eestis jagavad rohkem kui pooled sotsiaalmeediat kasutavatest inimestest oma reisipilte ja enamik teeb seda juba reisi toimumise ajal, seades nii ohtu oma koduse vara, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tekitab mõnevõrra muret see, et inimesed jagavad sotsiaalmeedias laialdaselt infot selle kohta, millal neid kodus ei ole.

„Reisipiltide jagamine on vägagi tavapärane, aga kui inimene annab seeläbi oma sõbralisti sadadele liikmetele teada, et ta järgnevad nädalad kodus ei viibi, võib see halvemal juhul panna ohtu tema enda vara. Mõistagi valib inimene ise, mida ja kellele ta postitab, aga kas ta on ikka veendunud, et usaldab kõiki oma jälgijaid ja sõbralisti liikmeid?“ küsis Sepp.

Uuringust selgus, et 50 protsenti kõigist Eesti sotsiaalmeedia kasutajatest jagab pilte juba reisi ajal ning vaid kümnendik pärast reisi. „Kõige ohtlikum on muidugi teatada oma puhkusest sotsiaalmeedias pikemalt ette. 11 protsenti sotsiaalmeedia kasutajatest annab juba enne reisi teada, kuhu seekord puhkust veetma minnakse, 17 protsenti aga teatab sellest kohe, kui on välisriiki kohale jõudnud. See võib anda võimalikele kurjategijatele infot, et inimene ei ole veel mõnda aega kodus,“ selgitas Sepp.

Uuringus vaadeldi lisaks Eestile ka teisi Balti riike. Selgus, et kõige aktiivsemalt postitavad reisipilte sotsiaalmeediasse Eesti inimesed. Vahe lõunanaabritega ei olnud küll suur, kuid mõned protsendid on Eestis rohkem nii neid, kes üldse jagavad sotsiaalmeedias reisipilte, kui ka neid, kes teevad seda juba reisi ajal.

„Vastajate vanust vaadates sai selgeks, et kõige enam postitavad reisipilte nooremad inimesed vanuses 18–34 aastat. Uuringust ilmnesid ka märkimisväärsed erinevused Eesti piirkondade vahel. Kõige aktiivsemad reisipiltide jagajad elavad Põhja- ja Ida-Eestis. Mõlemas piirkonnas teatab sotsiaalmeedias kümmekond protsenti inimestest enne reisi algust, kuhu nad seekord lähevad. Kesk-, Lõuna- ja Lääne-Eestis teeb seda vaid paar protsenti inimestest. Neis piirkondades vastasid inimesed märksa enam ka nii, et nad ei jaga üldse oma reisipilte sotsiaalmeedias või kui, siis alles pärast reisi,“ lisas Sepp.

Kui kindlustus saab võimaliku sissemurdmise korral hüvitada varastatud asjade väärtuse, on inimestel siiski tihti kodus asju, mis on emotsionaalselt väga tähtsad ning mida raha eest taastada ei saa. Seega tasub järgmisele reisile minnes mõelda, kas ja millal sellest sotsiaalmeedias rääkida, panevad kindlustajad inimestele südamele.