Valitsus toetas neljapäevasel kabinetiistungil riigimajade ehitust täiendavalt 11 miljoni euroga, kokku on 19 riigimaja ehitamiseks maakonnakeskustesse väljaspool Tallinnat ja Tartut planeeritud 2023. aastani 33,9 miljonit eurot.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on riigimajade projekt osa riigireformi tegevustest. "Riigiasutuste teenused saab tulevikus kätte ühest kohast ning selleks rajatakse igasse maakonnakeskusse riigiteenuste keskus ehk riigimaja. See lihtsustab nii kodaniku kui ettevõtja jaoks riigiteenuste kättesaadavust," ütles Aab pressiteate vahendusel.

Kinnisvara investeeringute abil saab riik ministri sõnul toetada optimaalset pinnakasutust, pakkuda teenuseid paindlikumalt arvestades piirkonna vajadusi ning säästa majandamis- ja halduskuludes. 

Riigimajades luuakse kaasaegne teenindus- ja töökeskkond, et kodanikul ja ettevõtjal oleks kiirem ning mugavam riigiga asju ajada. Samuti paraneb erinevate riigiasutuste vaheline koostöö, kuna töötatakse samas majas. Riigimajadesse loodavate kaugtöökohtadega avarduvad inimestel võimalused töötamiseks riigiasutustes ka väljaspool pealinna.

Riigimajade loomisel lähtutakse põhimõttest, et sarnase valdkonna teenused paikneksid võimalikult lähestikku sotsiaal-, põllumajandus- ja keskkonnavaldkonnas. Näiteks saab põllumees vajadusel suhelda nii põllumajandusameti, põllumajanduse ja registrite informatsiooni ameti kui ka keskkonnaametiga. Tulevikus kaasatakse võimalusel riigimajja ka kohalike omavalitsuste sarnased teenused.

Riigimajade ehitusega plaanitakse edasi minna kahes etapis. Esimene riigimaja avas uksed selle aasta kevadel Viljandis. Järgmised riigimajad valmivad Raplas, Valgas, Jõgeval ja Pärnus 2021. ning 2022. aastal. Teises etapis, kuni aastani 2023 valmivad riigimajad Jõhvis, Paides, Põlvas, Võrus, Viljandis, Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Kärdlas.

2017. aastal alustatud riigimajade kontseptsiooni kiitis valitsus heaks 2018. aasta märtsis. Rahandusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja ministeeriumite, asutuste ning kohalike omavalitsustega viib ellu riigimajade projekti üle Eesti.

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual tõdeti, et turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja müümisel tuleks rikkumisi seniselt karmimalt karistada. 

Ümarlaual osalesid maaeluministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad. 

Arutlusele tulid erinevad probleemkohad: mis on peamised rikkumised, kuidas minimeerida turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja päritolu võltsimist, tagada kodumaisele tootjale õiglased konkurentsitingimused ning leida veelgi rohkem riigi ja sektori koostöökohti.

Osalejad tõdesid seejuures, et praegused väärteokaristused ei ole piisavad. Trahvid rikkumiste eest peavad olema, ja piisavalt suured, et petmine ära ei tasuks. Turgudel jääb saamata ka riigi tulu. Dokumendid, mida saab igaüks vastavalt soovile ise vormistada, ei ole abivahend järelevalveks, teatas põllumajandusamet. 

Kohtumisel osalejad leidsid, et vajalik on ka osapoolte operatiivne info jagamine, et hinnata, millal on suurim motivatsioon pettusteks, sest iga hooaeg on erinev. Oluline on järelevalveasutuste koostöö tootjatega, et riik saaks järelevalvet targalt suunata.

"Probleemid on teada ja neile on pikemat aega tähelepanu juhtinud kõik asjaosalised. Eesmärk on leida, mida veel on võimalik teha olukorra parandamiseks. Kuidas saavutada, et petmine ei oleks äriliselt kasulik ja rikkujad saaks võetud vastutusele," ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts pressiteate vahendusel. 

"Kahjuks oleme täna veel olukorras, kus karistuse hirm distsiplineerib. Riik peab suutma end kehtestada. Praegu järelevalves vajalikud mõjutusinstrumendid puuduvad," märkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Heidi Kollo Põllumajandusuuringute Keskusest selgitas ka isotoopmeetodika potentsiaali. "Meetod aitab tuvastada marjade ja köögivilja päritolu piirkonnapõhiselt. Selleks on vajalik kaardistada Eestile iseloomulikud isotoobid ja juurutada labori analüüsimetoodika. Need tegevused nõuavad rahastust ja katseperioodi," rääkis ta. 

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorbani sõnul on tarbijakindlus kodumaise toote ostmisel väga oluline ning selle tagamiseks kaalutakse erinevaid meetmeid, sealhulgas analüüsitakse olemasolevate järelevalvemeetmete tõhusama rakendamise võimalusi ja lisasanktsioonide kehtestamise vajadust ning erinevaid teaduslikke meetodeid puu- ja köögivilja päritolu tuvastamiseks. Samuti rõhutas ta tootjate eneseregulatsiooni rolli, milleks tuleb senisest enam teha ühistegevust.

"Oluline on kaardistada, mida saab teha riik ja mida tootja, et ebaausad kauplejad saaks turult tõrjutud" rõhutas Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

"Kindlasti on võtmesõnadeks osapoolte koostöö, ennetustöö ning suunatud kontrollid. Kontrolle tuleb suurendada sõltuvalt hooajast erinevatele kaubagruppidele, mahule ja tegevuskohtadele. Samuti tuleb määratleda riskantsemad kaubagrupid ning tõsta tarbijate ja käitlejate teadlikkust," lisas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

Kohtumisele järgneb tegevuskava koostamine, kus määratakse tegevused, tähtajad ja tegijad