Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringust selgus, et Eesti töötajate keskmine netopalgaootus on 1705 eurot, mida on vaid 21 euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Palgaootuste mediaan, millest pooled töötajad soovivad rohkem ja pooled vähem palka saada, aastaga ei kasvanud ning on jätkuvalt 1500 eurot kätte, teatas agentuur.

Palgaootuste kasvu pidurdumine vähendab survet palkade kasvule, kuna erinevused palgaootuste ja reaalselt teenitava töötasu vahel on vähenenud. Kui 2018. aasta uuringus oli erinevus tegelikkuse ja ootuste vahel 481 eurot, siis tänavu 380 eurot.

Kõige paremini vastavad tegelikud töötasud palgaootusele juhtide puhul, kus erinevus on ainult 150 eurot. Suuremad erinevused ootuste ja tegelikkuse vahel on mootorsõidukijuhtide ning oskustööliste ametirühmades, kus palgaootused ületavad reaalsust 400 euroga ja avaldavad endiselt survet palgatõusuks.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles pressiteate vahendusel, et tegeliku palga ja palgaootuse erinevuse vähenemise taga on ühelt poolt madalama palgaga töötajate maksuvaba tulu määra suurendamine, mis on jätnud inimestele rohkem raha kätte.

CVKeskus.ee turundusjuhi Henry Auväärti sõnul mõjutab töötajate palgaootusi ka teadlikkuse kasv. "Tervelt kolmandik Eesti suurimas tööportaalis avaldatud tööpakkumistest on avaliku palganumbriga, mis muudab tööturgu läbipaistvamaks ja annab töövõtjatele võimaluse vaadata, missugust palka sarnastel ametikohtadel pakutakse," märkis Auväärt.

Palgaootuse ja tegeliku palga erinevuse kahanemist mõjutab vähesel määral ka uuringu metoodika, mille järgi brutotöötasu ümberarvutamisel netotöötasuks võeti arvesse maksimaalne lubatud maksuvaba tulu määr, kui töötaja ei osanud öelda, kui suur tema maksuvaba tulu aprillis 2019 oli.

Palgainfo Agentuur ja CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööturu- ja palgauuringut, mille käigus küsitletakse tööandjaid ja töövõtjaid. 2019. aasta kevadel korraldatud tööandjate küsitluses osales 523 organisatsiooni esindajat ning töötajate küsitlusele vastas 9350 töötajat ja tööotsijat.

1. jaanuarist hakkab kütusemüüjatele kehtima nõue, mille kohaselt tuleb süsinikdioksiidi (CO2) heitekogust vähendada 6 protsenti, nõudega tõuseb diislikütuse liitrihind hinnanguliselt 6 kuni 8 senti, kirjutab Postimees.

Uuest aastast kehtima hakkava seaduse kohaselt peab nii bensiini- kui ka diislikütuse liiter sisaldama 10 protsenti biokütust. Teise seaduse järgi peavad kütusemüüjad süsinikdioksiidi heitekogust 6 protsenti vähendama, nõude mittetäitmisel võib neid oodata igakuine kuni 400 000 euro suurune trahv.

Circle K juht Kai Realo ütles Postimehele, et süsinikdioksiidi nõue mõjutab eelkõige diislikütuse hinda. 1. jaanuarist kohustusliku 10-protsendilise biolisandiga bensiiniliiter katab CO2 vähendamise nõude ära. Diisli puhul aga 10-protsendiliselt biokomponendi osakaalust CO2 emissiooni vähendamiseks ei piisa ja biolisandi hulka tuleb suurendada 12-14 protsendini liitri kohta.

"Diislikütus muutub tarbijale palju kallimaks. Orienteeruv hinnalisa on 6-8 senti liitri kohta," märkis Realo. Tema sõnul võib uus nõue põhjustada ka piirikaubanduse tugevnemist – teadaolevalt ei plaani Läti ega Leedu süsinikdioksiidi emissiooni piirama hakata, mistõttu kasvab diislikütuse liitrihinna vahe lõunanaabritega kuni 22 sendini.

"See parandab Läti ja Leedu vedajate konkurentsivõimet koormavedudel ning ajendab Eesti vedajaid konkurentsis püsimiseks senisest suuremaid koguseid piiriülest diislikütust kasutama ka Eesti sisevedudeks. Ehk siis Eesti diislikütuse müügimaht ja aktsiisilaekumine vähenevad jätkuvalt, kuid Lätis ja Leedus need suurenevad," rääkis Realo lehele.