EESTI ELU

Haigekassa hakkab 1. jaanuarist hüvitama 19 uut ravimit

Pixabay

Alates 1. jaanuarist hakkab haigekassa hüvitama 14 uut haiglaravimit ja viit uut soodusravimit - uute ravimite hüvitamine laiendab patsientide valikuvõimalusi ja muudab ravimid taskukohasemaks sadadele inimestele.

Uuest aastast hakkab kehtima uus tervishoiuteenuste loetelu, kuhu lisatakse 14 uut haiglaravimit, millest enamus on kasvajate ravimid. Haigekassa hakkab hüvitama ravimeid, mis on mõeldud rinnakasvaja, pea- ja kaelakasvaja, pankrease kasvaja ning hematoloogiliste kasvajate ehk erinevate lümfoomide ja leukeemia raviks.

Samuti täieneb loetelu kolme uue kopsukasvaja ravimiga, milleks on pembrolizumab+pemetrekseed, atezolisumab ja durvalumab ning mida vajavad hinnangulisel 120 patsienti aastas.

Muuhulgas hakkab haigekassa rahastama kauaoodatud ravimit eculizumabi ehk Solirist. Ravimit hüvitatakse kõigile atüüpilise hemolüütilis-ureemilise sündroomiga patsientidele. Tegemist on kalli ravimiga - ühe patsiendi aastane ravi maksab sadu tuhandeid eurosid.

„Solirise rahastamiseks pidasime pikki ja keerulisi hinnaläbirääkimisi ravimi kõrge maksumuse tõttu. Haigekassal õnnestus ravimitootjaga saavutada kokkulepe, mis tõi ravimi maksumuse meie ühisele ravikindlustusele vastuvõetavale tasemele, et riik seda rahastada jõuaks ja raviraha jätkuks ka teistele patsientidele,“ sõnas haigekassa ravimiekspert Keili Kõlves.

Uutele haiglaravimitele kulub järgmise aasta ravikindlustuse eelarvest ligikaudu 4,4 miljonit euro aastas.

Igas kvartalis täiendab haigekassa ka soodusravimite loetelu. 2020. aasta alguses lisatakse loetellu uusi ravimeid, mis on mõeldud kodade virvendusarütmia, raske seenhaiguse ja kopsuarteri hüpertensiooni raviks.

Sealhulgas hakkab haigekassa 100 protsendilise soodusmääraga hüvitama bioloogilist ravimit etanertsept, mis on mõeldud reumatoidartriidi ja psoriaasi raviks.

„Ravimit vajavad 370 patsienti ja sellele kulub haigekassal 1,1 miljonit eurot aastas. Tänu selle ravimi hüvitamisele peaksid reuma- ja psoriaasipatsientide bioloogilise ravi järjekorrad lähiajal kaduma,“ selgitas Kõlves.

Soodusravimite loetellu lisatakse ka odavamaid või sama hinnaga ravimpreparaate, tänu millele laienevad apteekides patsientide valikuvõimalused.

Haigekassa ravimispetsialist Alice Kivistiku sõnul saavutatakse tänu 2020. aasta algusest kehtima hakkavatele uutele piirhindadele ravikindlustuse eelarves ligikaudu 900 000 eurone sääst, mille haigekassa investeerib uutesse ravivõimalustesse. „Alates 1. jaanuarist 2020 laieneb geneeriliste ravimite valik näiteks astma, stenokardia, küüne seenhaiguse, gastroösofageaalse reflukshaiguse ja kõrgvererõhktõve ravis,“ ütles Kivistik.

Soodusravimite loetelu täiendamiseks uute ravimitega võtab haigekassa alates 2020. aasta jaanuarist uusi kohustusi 1,17 miljoni euro ulatuses.

Terviseamet alustab iluteenuste terviseohutuse kontrollimisega

Pixabay

Terviseamet alustab alates teisipäevast järelevalvet ilu- ja isikuteenuste osutamisele, mille fookuses on laserprotseduurid.

Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul teostatakse üha enam protseduure, mille eesmärk on inimese välimuse esteetiline muutmine, sealhulgas vananemismärkide vähendamine. „Soovitud tulemust aitavad saavutada mitmesugused tehnoloogilised uuendused, mis põhinevad enamasti meditsiini valdkonnas rakendatavatel lahendustel. Seetõttu on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest,“ ütles Juhkam.

Teenuse terviseohutuse hindamiseks ning ilu- või tervishoiuteenuseks liigitamisel hinnatakse protseduuri sisu, tüsistuse tekke ohtu ning kasutatava seadme funktsiooni. Lisaks hinnatakse protseduuri teostava isiku kvalifikatsiooni, ravimite kasutamist protseduuri läbiviimisel ja kasutatava seadme nõuetele vastavust. „Näiteks seadmetest üks kasutatavaim, kuid samas tõsist tüsistuste ohtu kliendile põhjustav on laserseade, mille kasutamisel tätoveeringute eemaldamisel esines 2017. aastal avaldatud uuringu põhjal tüsistusi 24 protsendil patsientidest.  Laserprotseduuride riskitasemeks on  määratud tase C, millega on võimalik tekitada invaliidsus või püsiv kahjustus,“ ütles Juhkam.

Mittekirurgilisi esteetilisi protseduure, nagu tätoveeringute lasereemaldamine, võivad teostada üksnes tervishoiutöötajad, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Teenust osutav ettevõte peab omama ameti poolt väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks.

Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet ilu- ja isikuteenuste osutamisele kehtestatud tervisekaitsenõuete täitmise ning tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse üle.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Meeleavaldus toob teisipäeval Toompeale vähemalt 101 traktorit

Maamess 2018 FOTO: Aigar Nagel

Tallinnas riigikogu ees teisipäeval kell 11 toimuv põllumeeste meeleavaldus toob Toompeale vähemalt 101 traktorit, samuti toovad põllumehed kohale suure kingipaki. 

Meelt avaldatakse, sest valitsuserakonnad on murdnud antud lubadusi ja vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat. Samuti terendab põllumeestele ebavõrdsete konkurentsitingimuste jätkumine Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil.

„Põllumehed on pettunud eelkõige valitsuserakondade sõnamurdlikkuse pärast, kes on taganenud lubadusest hüvitada Eesti põllumehele Euroopa Liidu (EL) keskmisest väiksemaid põllumajandustoetusi. Lubadustest taganemisele tähelepanu juhtimiseks toomegi Toompeale vähemalt 101 traktorit,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Tema sõnul peab Eesti põllumajandussektor võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega. „Meie otsetoetused on 2020. aastal kolmandiku võrra madalamad Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb arvestades karmistuvaid keskkonnanõudeid löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades,“ selgitas Sõrmus.

Siseriiklikku hüvitist on Euroopa Liidu regulatsioonide järgi Eestil võimalik põllumehele maksta veel vaid 2020. aastal. „Kui veel kevadiste valimiste ajal lubati Eesti põllumehele hüvitada 2020. aasta riigieelarvest 15,3 miljonit eurot, siis novembri lõpuks oli see lubadus kuivanud kokku viiele miljonile eurole,“ rääkis Roomet Sõrmus. „Kõige enam kõneleb selline sõnamurdlikkus valitsuserakondade leigest suhtumisest maapiirkondade elanikesse ja ettevõtetesse.“

Kuigi Eesti toetused on niigi Euroopa Liidu kõige madalamad, siis vastavalt Euroopa Komisjoni eelarvekavale aastateks 2021-2027 on Eestit uue perioodi esimesel aastal ees ootamas toetuste langus. Kavade kohaselt jõuab Eestile eraldatav hüvitiste tase alles perioodi lõpuks 76 protsendini EL-i keskmisest. "Lisaks sellele on Eesti jaoks terendamas suur kärbe maaelu poliitika vahendite osas, see paneb Eesti põllumehed veel pikaks ajaks väga ebavõrdsesse konkurentsi. Ainus võimalus võrdsema konkurentsiolukorra tagamiseks on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja jõulised sammud valitsuse poolt Euroopa Liidu eelarvekõnelustel, et Eestile eraldatavad põllumajandustoetused jõuaksid palju kiiremini Euroopa Liidu keskmise lähedale.“

EPKK juhid kohtusid oktoobris peaminister Jüri Ratase, rahandusminister Martin Helme, endise maaeluministri Mart Järviku ja riigikogu viie fraktsiooni esindajatega. „Kuigi põllumajanduskoja tegevus on jää natuke liikuma pannud ja eelarve kolmandalt lugemiselt võib loota mõningast positiivset muutust, siis ilma täies mahus üleminekutoetusteta jäävad poliitikute lubadused tagada meie põllumeestele ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidus pehmelt öeldes õõnsaks.“

Arvestades 2020. aasta riigieelarvesse kavandatud siseriiklike üleminekutoetuste kärpeid ja Euroopa Komisjoni ettepanekut jätkata järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil Eesti põllumajandustootjate ebavõrdset kohtlemist põllumajandushüvitiste maksmisel, korraldab Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teisipäeval kell 11-13 olukorra laiemaks teadvustamiseks Toompeal meeleavalduse, millele on oodatud kõik põllumehed ja Eesti toidu sõbrad.

Kolmapäeval toimub riigikogus riigieelarve kolmas lugemine, kus kinnitatakse siseriiklike põllumajandushüvitiste lõplik maht aastal 2020. Siseriiklike hüvitiste Euroopa Liidu poolt lubatud maht ulatub 2020. aastal 15,3 miljoni euroni.
12.-13. detsembril toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu 2021.-2027. aasta pikaajalist eelarvet.

Baltimaade põllumeeste esindusorganisatsioonid saatsid 3. detsembril Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele avaliku pöördumise, milles nõutakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD