Prillid on aksessuaarid, mis peavad sobima nii näokuju kui ka inimese iseloomuga. Isegi kui pikaajalised päikeseprillikandjad on leidnud omale kindla kujuga prillid, tasub vahelduse mõttes julgelt proovida erineva stiili ja kujuga lahendusi. Tähelepanu peab jääma aga sellele, et prilliklaasid vastaksid tingimustele, millal ja millises keskkonnas neid kasutatakse. Tähelepanuta ei tohi jätta ka seda, et kaitse päikese eest oleks efektiivne.

„Päikeseprillide puhul domineerivad suured vormid – kassisilma kujuga ja topeltsillaga aviaatorstiilis ümarate ja nurgeliste prillideni välja. Samuti on jätkuvalt moes värvilised peegelklaasid nii sportlikes kui kõrgmoe mudelites,“ tõi Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari hetketrende esile.

Optometrist lisas, et päikeseprille valides peaksid need näo ees mugavalt olema ning ei tohiks kusagilt pigistada. Tähelepanu tuleks pöörata ka sangade pikkusele, et need poleks liiga pikad ega liiga lühikesed. „Samuti tuleks jälgida, et prillid toetuksid ainult ninale, mitte põskedele, vältimaks klaaside uduseks minemist kuuma ilmaga. Päikeseprillid võivad tavaprillidest olla ka suuremad ja laiemad, kaitstes nii silmi rohkem päikese eest ka ülevalt ja külgedelt,“ selgitas Väljari, kuid juhtis tähelepanu, et kulmud võiksid jääda kas päikeseprillidest veidi ülespoole, jääda raami piiri peale või võiksid kaetud olla - kindlasti ei tohiks jääda liiga suurt vahet, sest see tekitab topeltkulmu efekti.

Prilliklaasi värvidest on optometristi sõnul klassikaliste tumedate raamide kõrval tõusulainel ka läbipaistvad või kumavad heledad toonid, mis on mõeldud julge väljanägemise tasakaalustamiseks, kuid mis samaaegselt raamib ja toob esile erivärvilisi klaase ning loob julgele väljanägemisele terviklikkuse. Esirinnas on ka pantrimuster ja roosad varjundid heleroosast tumeda fuksiani välja. Kõiki eelnimetatud värve täiustavad kuldsed ja hõbedased detailid või sangad.

„Tumedaid ja peegelklaase peaks eelistama väga intensiivse päikese korral, nagu näiteks mägedes matkates või suusatades ja merel sportides või liigeldes, sest seal on rohkem peegeldusi ja päikese poolt pimestamist,“ kinnitas Väljari.

Ovaalne nägu

Kindlatele näokujudele sobivad kindla kujuga prilliraamid. „See muidugi ei tähenda seda, et peaks soetama ainult ühe kujuga päikeseprille endale, vabalt võib ka katsetada, see on pigem juhis, millest võiks lähtuda, et leida endale ideaalsed päikeseprillid,“ sõnas Instrumentariumi optometrist. Ovaalse näoga inimestel on pehmelt ümar otsaesine ja lõug, mis on üsna tasakaalustatud. „ Selle näokuju puhul võib olla õnnelik, sest peaaegu kõik raamid sobivad, nii et kasutaja võib olla seikluslik ja eksperimenteerida raami kujuga. Soovitan seejuures siiski raame, mis on veidi laiemad kui nägu,“ ütles Väljari.

Prillid südamekujuliste nägude jaoks

Need, kellel on südamekujulised näod, on laiema laubaga ja lähevad kitsamaks õrnalt lõua suunas. Et korvata oma näo ülemise poole loomulikku laienemist, vali oma otsaesisest veidi laiemad raamid või raamid, millel on suurem ja eristuv n-ö kulmjoon nagu kassisilma- kujulistel prillidel või Ray-Ban Clubimasterist inspireeritud stiilil.

Prillid ümmargustele nägudele

Ümmargused näod kipuvad olema üsna lühikesed, laiema otsaesise, täidlaste põskede, ümara lõua ja pehmema lõuajoonega. „Kõige parem on valida prillistiilid, mis täiendavad teie pehmemaid funktsioone, seega nurgeliste raamide asemel võiks valida ümaramad raamid,“ tõi optometrist esile.

Nurgeline nägu

Kategooria, kus näo laius ja pikkus on proportsionaalne ning olete saanud laia otsaesise ja tugeva lõualuu. „Pisut piklikuma näojoone loomiseks ja tugevate näojoonte kompenseerimiseks vali kitsamad raamid, mis on pigem nurgelised. Need pehmendavad teie nägu, kuid jätavad siiski loomulikult tugevad näojooned,“ soovitas Instrumentarium Eesti optometrist.

Lõuna-Eesti põllumehed kiidavad senist suve ning ennustavad rekordilähedast saaki, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Pikk sügis andis võimaluse külvata palju talivilja, mis on suviviljast märkimisväärselt saagirikkam. Ka selle aasta ilmad on olnud nii soodsad, et mõne kombaini punker näitab saagiks 10 tonni hektari kohta. Võru, Põlva ja Valga teraviljakasvatajad loodavad nüüd, et vanajumal hoiab koristusajal taevaluugid kinni. «Enne ei saa hõisata, kui vili on salves,» rääkisid kui ühest suust Valgamaa talunik Ahti Nurm, Võrumaa põllumees Avo Kons ja Põlvamaa suur teraviljakasvataja Erki Oidermaa.

«Vaevalt, et tuleb rekordsaak, kuid 2015. rekordaasta järel võib ta teise koha küll saada,» rääkis Võrumaal Antsla kandis FIE-na tegutsev Avo Kons, kel taliviljade all tänavu 70 protsenti põllumaast. «Sügisel oli pikk talivilja külviaeg, seda sai külvatud palju ning sealt võib tulla väga hea tulemus. Ka meie kasutasime head talivilja külviaastat ära.»

Konsi hinnangul võib tänavu põldudel olla Eestis läbi aegade suurim talivilja külvipind. Talivili annab tema sõnul hektari kohta kuni paar tonni suviviljast rohkem saaki. «Kisub kindlasti seitsme tonni kanti hektari kohta, väiksem saak oleks isegi natukene pettumus,» lisas Kons.

Tema sõnul võiks talirapsi hektarisaak olla kolm kuni viis tonni. Viimased kolm aastat olid kehvad. «Kui nüüd tuleb hea aasta, põllumees veel haljale oksale ei saa,» rääkis Antsla põllumees, kel teravilja külvipinda kokku 500 hektarit. «Selle aastaga makstakse ära eelmise kolme aasta võlad. Kui aga ka järgmine aasta tuleks hea, võiksid põllumehed juba täitsa rahul olla.»

Tänavune saak on Konsi sõnul välja kujunenud, see raha on vaja lihtsalt kokku korjata. Mingil hetkel on siis jällegi vihma vaja, et järgmise aasta vilja külvata. Põllumehele on ideaalne aasta, kui on kehv suvitusilm: 20 kraadi sooja ja nädalas paar korda vihma.

Põlvamaal FIEna tegutsev Erki Oidermaa kinnitas samuti, et bioloogiline saak, mis praegu põllul, on võrreldes varasemate aastatega väga hea.