Keskkonnaamet koristas tänavu reformimata riigimaalt 92 tonni ohtlikke ja 158 tonni tavajäätmeid.

Ebaseaduslikult ladestatud jäätmeid koristati sel aastal 12 objektilt kuuest maakonnast. Harjumaal korrastati neli, Tartumaal kaks ning Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Võrumaal üks objekt. Valdavalt koristati kõrvalistest paikadest ehitus- ja lammutusprügi ning segaolmejäätmeid, aga ka puitu, vanarehve ja mööblit. Suurim korrastatud objekt asus tänavu Tartu vallas Tila külas, kust likvideeriti kokku ligi 86.7 tonni jäätmeid: 43.25 tonni reostunud pinnast, 36.98 tonni õli sisaldavaid jäätmeid, 5.16 tonni ehitus- ja lammutusprahti ning 1.31 tonni rehve. Objektide koristamist rahastati Keskkonnaameti eelarvest.

"Kahjuks leidub jätkuvalt inimesi, kes viivad oma prügi loodusesse. Looduses võib prügi laguneda sadu aastaid, ohustada nii pinna- ja põhjavett kui ka ümbritsevat elusloodust loomadest-lindudest inimesteni. Seepärast peame vajalikuks korrastada omanikuta riigimaadelt prügi, kui prügistajat ei suudeta tuvastada," ütles keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Leides loodusest prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile, kes peab kindlaks tegema prügistaja. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik ning reformimata riigimaa puhul Keskkonnaamet. Kokku on aastatel 2013-2019 reformimata riigimaadelt koristatud ja käitlusesse suunatud ligi 1700 tonni jäätmeid. Koristustöödega jätkatakse ka edaspidi.

"Tuletame meelde, et jäätmete üleandmisvõimaluste kohta leiab infot kaardirakendusest kuhuviia.ee. Sealt saab teada, kus asuvad lähimad jäätmejaamad ning milliseid jäätmeid ja millal saab sinna tasuta üle anda. Samuti on paljud kohalikud omavalitsused info liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste kohta avaldanud oma kodulehtedel," ütles Siilaberg.

Lisaks on korteriühistutel, eramajadel ja ettevõtetel võimalik tellida jäätmevedu ka kohapeale ning saab kontrollida keskkonnaameti e-teenuste portaalist, kas jäätmeveoteenuse osutaja omab selleks vastavat õigust ning käitleb jäätmeid keskkonnasõbralikul viisil.

Kodumajapidamises tuleb liigiti koguda biojäätmeid, vanapaberit ja pappi, pakendeid, ohtlikke jäätmeid, tekstiilijäätmeid ning mööblit, samuti ehitus- ja lammutusprügi. See on vajalik selleks, et jäätmed leiaksid rakendust uute toodete valmistamisel. Seeläbi hoiame kokku loodusressursse, näiteks maavarasid, vett ja elektrit, mida toormaterjalide valmistamiseks peame kasutama.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu kolmandas kvartalis 11 892 vaba ametikohta, mida on aastatagusest 4 protsenti ning eelmisest kvartalist 6 protsenti enam.

Seejuures on vabade ametikohtade arv püsinud üle 10 000 alates 2017. aasta esimesest kvartalist, teatas statistikaamet.

Ametikohtade koguarv – vabad ja hõivatud ametikohad kokku – oli kolmandas kvartalis 609 126, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 0,3 protsendi võrra väiksem.

Ametikohtade koguarvus on endiselt suurim töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusala osatähtsus, seda vastavalt 18, 15 ja 10 protsendiga. Need tegevusalad olid kolmandas kvartalis ka Eesti suurimad tööpakkujad – kaubanduses oli 2050, hariduses 1473 ja töötlevas tööstuses 1407 vaba ametikohta. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1125 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk osatähtsus ametikohtade koguarvus oli kolmandas kvartalis 2 protsenti, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui 2018. aasta kolmandas kvartalis. Suurim oli see 3,1 protsendiga info ja side ning 2,9 protsendiga avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal, väikseim aga mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses, kus mõlemas oli näitaja 0,2 protsenti.

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid kolmandas kvartalis kõikidest ametikohtadest 31 protsenti. Vabade ametikohtade määr oli suurim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 2,7 protsendiga. Riigiasutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2,2 protsenti, Eesti eraõiguslike isikute ettevõtetes 1,6  protsenti ja välismaa eraõiguslike isikute ettevõtetes 2,3 protsenti.

Enamik ehk 75 protsenti vabu ametikohti oli endiselt Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 63 protsenti. Järgnes Tartu maakond 8 protsendiga ja Pärnu maakond 3 protsendiga. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas 2,6 protsendiga ja Võru maakonnas 1,8 protsendiga maakonnas ning madalaim Hiiu maakonnas 0,2 protsendiga ja Lääne-Viru maakonnas 0,5 protsendiga.

Tööjõu liikumist iseloomustab tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku. See oli tänavu kolmandas kvartalis ligi 118 000, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 18 protsenti. Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga on tööjõukäive suurenenud 2 protsenti.

Nii tööle võetud kui ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid kolmandas kvartalis esikolmikus endiselt hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud inimestest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 9 protsenti.