Kuna ilmateenistus prognoosib lähipäevadeks kõrgete temperatuuridega suveilmasid, panevad päästjad suvitajatele südamele, et nad ei unustaks järgida ohutusnõudeid.

Päästjate kinnitusel ei tohi lapsi jätta veekogu ääres järelevalveta. "Uppuv laps ei tee reeglina häält, sest kogu tema jõud kulub pinnal püsimiseks. Õnnetuste ennetamiseks räägi oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpeta, kuidas vees käituda. Vaata ka nõuandeid veebilehelt www.veeohutus.ee," märgivad päästjad. 

Veesõidukiga veekogule minnes tuleb alati kanda päästevesti. "Ootamatult õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest," selgitavad päästjad. 

Purjus sõpra ei tohi vette lubada. "Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis ei pruugita oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi," soovitavad päästjad. 

Ühtlasi tuletavad päästjad meelde, et vanusega kaasnevad terviseriskid, samuti ei ole eakam inimene enam nii kiire reaktsiooniga ja sama tugev ning hea tervisega kui nooruses. Ujumiseks tasub valida turvalised, ametliku valvega ujumiskohad, võtta kaasa ka sõber ning ujuda pigem kaldale lähemal nii, et jalad ulatuksid põhja, juhuks kui jaks lõppeb. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult ja füüsilisel pingutusel arvestada krooniliste haigustega.

Eesti Külade XIII Maapäeva avaõhtu tippsündmus oli Aasta Küla väljakuulutamine – tiitli sai Eestimaa veerel paiknev Lüübnitsa, kus on parimal viisil põimunud seto-, eesti- ja venekeelne kogukond, teatas Eesti külaliikumine Kodukant ööl vastu laupäeva. 

Küla on talgute korras teinud korda mahajäetud krunte, ehitanud tsässona ja toetab igal viisil elanike ettevõtlikkust: näiteks leiab külast kodumuuseumi, müüakse sibulat ja kala, Lüübnitsa on välja töötanud oma küla kaubamärgi, seisis pressiteates. 

Riigikogu esimees ja Aasta Küla hindamiskomisjoni juht Henn Põlluaas ütles, et kõigi maakondade aasta külad olid erilised, kuid mingil moel puges just Lüübnitsa kokkuhoidev kogukond žüriile kõige rohkem hinge. "Igal pool, aga eriti Lüübnitsas on näha, kui tähtis on aktiivsete eestvedajate olemasolu," lisas ta.

Lüübnitsa külavanem Urmas Sarja jäi tagasihoidlikuks: "Minu jaoks on elu Lüübnitsas tööpingete maandamine. Ma tahan tegutseda. Siin on selleks suurepärased võimalused ja külaelanikud löövad hea meelega kaasa," ütles Sarja. Ka avapidustustel olid Lüübnitsat esindama tulnud nii tantsijad kui ka pillimehed.

Eelmise aasta lõpul Võrumaa Aasta Külaks valitud Lüübnitsat on esmakordselt mainitud 1582. aastal. Lüübnitsa on tuntust kogunud hilissuvise sibula- ja kalalaadaga, mis tänavu toimub 24.-25.augustil.

Žürii liikmed andsid välja mitmeid eriauhindu, esmakordselt kuulutas Põlisrahvaste Arengu Keskus Uralic välja Põlisküla auhinna saaja, kelleks sai pärandit hoidev ja lastele temaatilisi tegevusi leiutav Hageri.

Eesti Pagari eriauhinna – maitsvad tooted külapeoks pälvis Ida-Virumaa Kiikla küla oma toreda kiigelooga. Juba 10. augustil toimubki Kiiklas külapäev, mis üllataval kombel on ainus päev aastas, mil Kiiklas kiikuda saab.

Põlluaas tegi Lüübnitsale üsna haruldase kingituse – Toompea tornis lehvinud ning nummerdatud riigilipu. Kõik Aasta Küla nominendid said kingiks ka eelmise Aasta Küla Läsna-Loobu käsitöökalendri, ’Suislepa’ õunapuu, suureformaadilise loodusfoto ning Ave Nahkuri maalitud pisipildi. Maalehe toimetuse eriauhind Kõljala külade piirkonnale ning Aasta Külale Lüübnitsale on ajalehe ning ajakirja Maakodu aastane tasuta tellimus.

Päev lõppes imetabase kontserdiga Räpina kirikus, kus Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel esitasid lisaks tuntud paladele Mägi ja Villu Kanguri uue laulu "Küla elab". Kontsert oli Eesti Külaliikumise Kodukant kingitus Eestimaa küladele.

Eesti Külade XIII Maapäev jätkub laupäeval maaelu teemaliste aruteludega, mille käigus valmistatakse ette Maapäeva manifesti muudatused, et dokument pühapäeval maaeluministrile üle anda.