EESTI ELU

5 põhjust, miks jätta puurikanade munad ostmata

Maailmas on järjest enam juttu munakanade kehvadest elutingimustest puurisüsteemides. Taani, Saksamaa ning Austria jaeketid on tänaseks läinud üle vaid puurivabade munade müügile ning sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa riikides.

Et anda paremat aimu puurikanade elust, toob loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad välja 5 suurimat põhjust, miks eelistada puurikanade munade asemel vabapidamisel kanade mune. 

Puurikanad ei saa kunagi vabalt liikuda

Puurikanade igapäevane reaalsus on veeta oma piinarikas elu kitsas traatpuuris. Loomakasvatajad lähtuvad seisukohast, et kui kana saab liikuda, kulub tema sööda peale rohkem ressurssi ning teda on sellevõrra kallim ülal pidada. Liikumine on aga üks kanade baasvajadusest.  

Puurid on kanade jaoks ebainimlikult kitsad

Puurikanalas on seadusega lubatud pidada ca 60 kana ühe m² kohta. Reaalsuses tähendab see seda, et igale kanale on lubatud laias laastus ühe A4 paberi suurune ala. Klaustrofoobiline, kas pole?

Kanad ei näe kunagi päevavalgust

Kanadele vajalikku öö- ja päevavalgust imiteeritakse puurikanalas lambivalgusega ning päris päikesevalgust ei näe ega tunne nad mitte kunagi. See tähendab, et nad ei saa omandada ka eluks vajalikku D-vitamiini, mis kanduks edasi kanamunasse, muutes selle rebu kollasemaks.

Nokki kärbitakse ilma tuimestuseta

Kuna väga kitsastes tingimustes elades kannatab kana psüühika, on puurikanade seas levinud kannibalism. See tähendab seda, et kanad hakkavad kitsastes puurides üksteist nokkadega vigastama. Selle ennetamiseks lõigatakse neil tibudena umbes kolmandik nokast spetsiaalsete tangidega maha. Kogu protseduur toimub ilma tuimestuseta ning on kanale äärmiselt valus.

Kanadel puudub võimalus liigiomastele tegevustele
Tiibade sirutamine, liivavannide võtmine, ringi siblimine – kõiki neid tegevusi on puurikanadel võimatu kunagi kogeda. Liivavannide võtmine on kanadele aga lausa eluliselt vajalik tegevus, sest linnud puhastavad end sel viisil. Kitsastes puurides kuuekümnekesi tihedalt üksteise vastas elades ning end mitte kunagi pesta saades levivad kanade seas mitmed haigused ja bakterid.

Kuidas lugeda munakoodi?
Et teha tarbijana paremaid valikuid, tuleb mune ostes avada munakarp ja vaadata munadel peal olevat templit. Munakoodi esimene number tähistab lindude pidamisviisi: number 0 märgib mahemune; 1 vabalt peetavate kanade mune; 2 õrrekanade mune ning 3 puuris peetavate kanade mune. Mida madalam number, seda paremad on kanade elutingimused.

Antsla saab ligi 1,8 miljoni toel uuendatud reoveepuhasti

AS Võru Vesi alustab ligi 1,8 miljoni euro suuruse projekti raames Antsla reoveepuhasti uuendamist, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

See hakkab puhastama ka Kobela ja Vana-Antsla aleviku ning Kraavi ja Uue-Antsla küla reovett. Puhasti on ehitatud 1980. aastate keskel, osaliselt on seadmeid uuendatud sajandivahetusel, kuid praeguseks on puhasti amortiseerunud, teatas Võru Vesi. Pärast uue, tänapäeva nõuetele vastava reoveepuhasti valmimist on võimalik sinna juhtida ka Kobela ja Vana-Antsla aleviku ning Kraavi ja Uue-Antsla küla reovesi.

Uuendatud puhasti ärastab lämmastikku ja fosforit 2019. aastast kehtivate nõuete kohaselt. Projekti maksumus on 1,78 miljonit eurot käibemaksuta, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) finantseerib sellest 1,35 miljonit. Projekti aitab ellu viia Antsla vald, tagades osaliselt omaosaluse rahastuse. Ehitushanke võitis Schöttli Keskkonnatehnika AS. Tööd valmivad 2020. aasta augustis.

Lisaks ehitatakse samal ajal KIKi kaasfinantseerimisel välja Kobela aleviku ja Antsla linna vahel survekanalisatsioonitorustik, mille maksumus on 196 920 eurot. KIK rahastab sellest ligi 70 protsenti.

Paljud Lõuna-Eesti lapsed peavad suveperioodil hakkama saama vaid leiva ja saiaga

Pixabay

Statistikaameti andmetel elab Lõuna-Eestis umbes 9000 suhtelises vaesuses last, kelle kõhutäis sõltub otseselt kas koolist või Toidupangast. Paraku mitmes Lõuna-Eesti toidupangas ei jagu puuduse käes kannatavatele inimestele piisavalt mitmekesist toitu, sest toiduabi napib. 

Toidupanga projektijuhi Claudia Vihma sõnul napib Toidupangal Lõuna-Eestis annetusi, kuigi tegemist on piirkonnaga, kus suhteline vaesus on Eesti kõrgeim ning abi on kõige rohkem vaja. “Kuigi meil on Lõuna-Eestis palju tublisid annetajaid seisab piirkond silmitsi olukorraga, kus puuduse käes kannatavatele inimestele pole mõnikord midagi peale saia- ja leivatoodete võimalik jagada,” toob Toidupanga projektijuht esile murekoha.

Vihma sõnul on suveperioodil täiendavad annetused Lõuna-Eesti toidupankadesse eriti teretulnud, sest sel ajal ei ole lastel võimalik koolilõunat süüa ning seega jäävad paljud lapsed olulisest päevasest toidukorrast ilma. Selleks, et Lõuna-Eesti lapsed aga saaksid ka suvel mitmekesiselt toituda, vajavad kohalikud toidupangad annetustena rohkem tangaineid, tervislike maiustusi, juurvilju ning piimatooteid.

Eesti Toidupank on sõlminud olulisi partnerlussuhteid erinevate poekettidega nagu Rimi, Selver, Coop ja Prisma, kes annetavad Toidupangale söögikõlbulikke tooteid, mille säilivusaeg on lähenemas või mille pakendid on viga saanud. Lisaks on eCoopi ja Barbora veebipoe vahendusel võimalik puuduse käes kannatavatele inimestele annetada toiduaineid kiirelt ning kodust lahkumata. 

Vaatamata Toidupanga pingutustele visatakse Eestis siiski iga siiski ära 47 000 tonni söögikõlbulikku toitu. Hetkel suudab Toidupank päästa sellest vaid 2%, kuid kui päästetud toidu hulk tõuseks kasvõi paari protsendi võrra, saaksid sellest vajaliku abi tuhanded inimesed.

Lisaks mitmetele poekettidele on Toidupangale appi tulnud ka Kristjan Peäske, kes korraldab 26. septembril heategevusõhtusöögi, mille eesmärgiks on koguda 30 000 eurot just Lõuna-Eesti toidupankade toetuseks. Õhtusöögil “Lapsed söönuks” pakuvad toite mitmed Eesti tunnustatud restoranid nagu Leib, Noa Peakoka Pool ning Meat Market ja esinevad Trad Attack, DJ Heidy Purga ja Jarek Kasar. Rohkem infot www.lapsedsoonuks.ee


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD