Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sõnul on kagupiiri taristu esimese etapi hankemenetlus küll esialgu planeeritust mõnevõrra kauem aega võtnud, ent kui menetluses rohkem tõrkeid ei esine, võib ehitustegevus alata uue aasta alguses.

"Hetkel hange käib ning pakkumiste esitamise tähtaeg on hankemenetluses varasema 3. detsembri asemel edasi lükatud 13. detsembrile, kuivõrd tulime vastu hankes osalejate palvele tähtaega pisut pikendada," ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev BNS-ile. Esialgu lootis amet lepingu sõlmimiseni jõuda tänavu sügisel.

Ta rääkis, et senine hankemenetlus on kulgenud ootuspäraselt, kuid võtnud planeeritud ajakavaga võrreldes veidi enam aega mitmel tehnilisel põhjusel. "Näiteks oli üks vaidlustus ajal, mil komisjon hindas hanketingimustele vastavaid pakkujaid ning aega nõudis ka konfidentsiaalsuslepingute sõlmimine. Samuti on pakkujatel olnud üksjagu jooksvaid küsimusi ja täpsustusi, et oma pakkumist vormistada ja Eestile parim piir ehitada," selgitas ta.

Belitšev märkis, et juhul kui hankemenetluses täiendavaid tõrkeid ei esine, ilmastikuolud lubavad ja ehitaja on võimeline töödega esimesel võimalusel alustama, siis saab ehitustegevus alata uue aasta alguses. "See eeldab, et hanke võitnud pakkuja kavandab esmalt PPA põhiprojekti järgi täpsema tööde projekti, mis võetakse ehitusel aluseks," lisas ta.

Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5-kilomeetrisel piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Kagupiiri esimese etapi ehitushange ei hõlma seiretehnikat ega IT-lahendusi, mis on plaanis hankida eraldi pärast taristu valmimist.

"Esmajärjekorras alustatakse piiriehitustöid just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt," rääkis Belitšev.

Ta lisas, et sel lõigul on lõppenud vajaminevad ettevalmistustööd maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni. Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5-kilomeetrise piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt kaks aastat.

PPA kuulutas kagupiiri esimese etapi ehitushanke välja tänavu 31. jaanuaril. Teise etapi hanke kuulutab PPA Belitševi sõnul välja pärast esimese etapi tööde osas lepingu sõlmimist.

Idapiiri arendustööd hõlmavad Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril piiritaristu väljaehitamist, samuti piiritaristu rajamist Peipsi järvistul ja Narva jõel ning kaasaegse seirevõimekuse loomist kogu 338,6-kilomeetrise kontrolljoone ulatuses. Kavandatud mahus maismaapiiri väljaehitamine maksab hinnanguliselt 190 miljonit eurot.

Lõppeva aasta alguses oma perearstita jäänud Meremäe rahvas sai sel nädalal endale ihutohtri tagasi, kui esmaspäevast alustasid Meremäe taasavatud arstikabinetis haigete vastuvõttu perearst Jana Merisalu ja pereõde Piret Vesi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Olen töötanud kaheksaüheksa aastat Võrus perearstina ja kõrvaltööna olen ühes Tallinnas perearstikeskuses. Peaksin hakkama saama küll,» lausus Meremäe uus perearst Jana Merisalu esmaspäeval peetud kohtumisel vallarahvaga.

Setomaal asuva Meremäe külakeskuse saali oli kogunenud ligi 40 peamiselt eakamat inimest, kellest sõltub, kas Saaremaa ettevõtte OÜ Terviseagentuur kaasabil loodud skeemi tulemusel Meremäele leitud perearst sinna ka pidama jääb, sest esialgu on uus tohter veel patsientideta. «Lahendus on selline, et paberite järgi Meremäele eraldi perearstinimistut ei tule, aga kõige tähtsam on, et perearst oleks olemas, oleks hea arst, võtaks kohapeal vastu ja me ei peaks sõitma bussiga kuhugi kaugele,» ütles Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill. 

Täpsemalt on doktor Merisalu ja pereõde Piret Vesi palgatud tööle Värska perearstinimistu juurde, mida haldab Saaremaal asuv OÜ Terviseagentuur. «Värska perearstinimistu muutub Meremäe piirkonna võrra suuremaks ja seal on kaks perearsti: üks võtab vastu Värskas, teine Meremäel,» selgitas vallavanem Raul Kudre.

Perearst hakkab Meremäel vastu võtma kaks korda nädalas, esmaspäeval ja neljapäeval, kummalgi päeval neli tundi, pereõde mõnevõrra kauem. «Kabinet hakkab tööle nagu tavaline perearsti kabinet,» kinnitas Merisalu. «Patsiente võetakse vastu, vereproovid, protseduurid, saatekirjad… Kõik asjad toimivad.»

Kuigi vastuvõtupäevi on Meremäel nädalas kaks, kinnitas Merisalu, et on vajadusel ka muul ajal telefonitsi kättesaadav. «Ma ei jäta teid hätta,» kinnitas ta.

Meremäel perearstipunkti avamiseks sai Jana Merisalu tegevusloa esmaspäeva keskpäeval. «Esmaspäeval kell 12.03 tuli esimene patsient ja võtsime ta oma nimistusse, nii et esimene kogemus on juba olemas,» lisas perearst. «Tegevusluba on antud, nüüd tuleb nimistusse tulla,» kutsus vallavanem Raul Kudre inimesi üles, sest mida rohkem on uuel tohtril Meremäel patsiente, seda kindlamalt on kohapealne arstiabi tagatud.

Hinnanguliselt vajab perearst Meremäel vastuvõtuks enda hoole alla vähemalt paarsada patsienti. Meremäe rahvas jäi perearstita tänavu jaanuaris, kui terviseamet ei suutnud arstita jäänud praksisesse leida uut tohtrit ning sealne perearstinimistu otsustati sel põhjusel likvideerida.