Menu

.      

Päästjad: elektriga seotud majapõlengud nõudsid mullu kaheksa inimelu

  • Kirjutas BNS

Päästeameti teatel hukkus eelmisel aastal elektriga seotud hoonetulekahjudes kaheksa inimest.

Üks põlengupõhjuseid on vana ja oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võibki puhkeda tulekahju. Ohtlikud on ka katkised pistikupesad – neist võib saada surmava elektrilöögi –, kirjutab päästeamet tuleohutu kodu leheküljel.

Ka pistikupesade ülekoormust tuleks vältida. Tänapäeval on kodus palju kodutehnikat ning kui elektrisüsteem on vana ja pistikupesi ei jätku, laotakse vargapesadest ja pikendusjuhtmetest ohtlikke torne või usse. Tulemuseks on aga juhtmete ülekoormus. Kui pistikupesi napib, ent vaja on siiski uut aparaati vooluvõrku ühendada, tuleb parasjagu mittevajalike seadmete juhtmed seinast välja tõmmata ja vabanenud pistikupesi kasutada.

Kui elektrisüsteem on usaldusväärne, võib korraga kasutada ühte vargapesa või pikendusjuhet – see aga peab laitmatult korras olema.

Sageli paigutatakse elektri- ja pikendusjuhtmeid raskete esemete alla ja uste vahele. Nii saab juhe paraku kahjustada ning seade võib süttida.Vajadusel tuleb seina või uksepiida sisse süvend või auk teha.

Vana elektrikilp võib olla märk, et eluruumi voolukoormus on piiratud. Siin ei aita isegi uue juhtmestiku paigaldamine.

Kui elektriseade läheb põlema, siis ei tohi pinge all oleva tehnika kustutamiseks vett kasutada. Seade tuleb vooluvõrgust eemaldada ja seejärel leegid kustutada. Kõige ohutum vahend põleva elektriseadme kustutamiseks on E-märgistusega kustuti, millega saab kustutada isegi pinge all olevaid seadmeid.

Elektriseadmeid võib parandada vaid spetsialist ja kodust lahkudes ei tohi neid vooluvõrku jätta. Iseseisvalt töötavad seadmed – näiteks külmkapp või veeboiler – peavad laitmatus tehnilises korras olema.

Päästeamet soovitab elektrikul kord kümne aasta jooksul elektripaigaldiste tehnoseisu kontrollida.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD