Võrumaal Rõuge kirikus õnnistatakse pühapäeva keskpäeval Kaitseliidu Võrumaa malevasse taasloodud ratsaüksuse lansetivimpel ehk piigilipp.

Lipp on taastatud omaaegse Eesti Ratsarügemendi ajaloolise lansetivimpli autentse koopiana, lipu annetajaks on Kaitseliidu peastaabi operatiiv- ja planeerimisosakonna staabiohvitser major Madis Morel, teatas Kaitseliidu pressiesindaja reedel.

Lipu õnnistamise protokolli loeb ette Rõuge-Vastseliina üksikkompanii pealik, seersant Anu Jõgeva, lipu õnnistab EELK kirikuõpetaja Mait Mölder. Annetatava lipu võtab vastu üks ratsaüksuse eestvedajatest, kaitseliitlane Roy Strider. Peale pidulikku õnnistustalitust pakub Kaitseliidu Võrumaa malev Rõuge kiriku aias suupisteid, talitusele ja koosviibimisele järgneb ratsaüksuse paraadmarss läbi Rõuge Eesti Ema monumendini.

Kaitseliidu ratsaüksus taasloodi Võrumaa malevas juba 2019. aasta augustis. Jaosuuruseks kasvanud üksus on seejärel osalenud mitmetel õppustel, aga ka käesoleva aasta 23. veebruaril Obinitsas toimunud vabariigi aastapäevaparaadil. COVID-19st tingitud eriolukorra ajal patrullis Kaitseliidu ratsaüksus korduvalt Eesti lõunapiiril, sh piirilõikudes, kuhu mootorsõidukid raske maastiku tõttu ei pääsenud.

“Hobuse inimesest tunduvalt parem kuulmine, pidev valvelolek, peaaegu 360 kraadine nägemisulatus, vähenõudlikkus, peaaegu hääletu liikumine, võimekus läbida väga raskeid maastikke, kandes seejuures täisvarustuses ratsanikku või vajalikku varustust, inimesest parem nägemine pimeduses – kõik see teeb nö unustatud vanast Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja metsades uue ning otstarbeka abinõu,” sõnas Roy Strider. “Kõik, mis on siinsel maastikul mõistlik ja teeb kaitseliitlase tegevuse kergemaks, on õigustatud ja vajalik, olgu see siis ratsaüksus, jalgrattad või ATV-d.”

Rõugest suundub Kaitseliidu ratsaüksus juba samal päeval taktikaõppusele Värska Põhjalaagri ümbruses, et 20. juulil paradeerida Eesti presidendi, peaministri, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja ees ja osalusel Petserimaa Vabadussõja ausamba avamisel Värskas.

Eesti Rahvaväe esimene ratsaüksus moodustati vahetult enne Vabadussõda 20. novembril 1918, kui Kaitseliidu ratsaosakond reorganiseeriti ratsapolguks, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson. Polguks ümbernimetamise ajal oli polgus 149 ratsaväelast ja vaid kaheksa hobust.

15. detsembril 1918 oli polgus juba 448 ratsaväelast ja 110 hobust, kellest formeeriti ka polgu 2. ja 3. eskadron. Narva vabastamise järel sai 1. ratsapolk lühemat aega Narva ümbruses oma ridu kohendada, kuid 1919. aasta märtsi algul paigutati ta ümber Lõunarindele Võru alla. Eesti ratsavägi lõi Vabadussõja ajal peale Narva vallutamist võidukaid lahinguid punaarmeega nii Võrumaal kui ka sügaval Läti territooriumil. Rügemendi rahuaegsesse koosseisu kuulus alates 1930. aastast kokku 771 meest, 362 ratsa- ja 101 veohobust, sõjaaegsesse koosseisu kokku 1343 meest ja 1143 hobust.

Ratsarügement saadeti 1940. aastal Eestisse tunginud võõrvõimu poolt laiali.

Ratsa- ja koormahobused on tänini kasutusel paljude maailma riikide armeedes, sh Saksamaal, USAs, Ukrainas, Venemaal jne.