Eesti kavatseb seadustada sõjakohtud

Valitsus otsustab neljapäeval erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhusa läbiviimise ning kohtute ressursi parema ja säästlikuma kasutamise eesmärgil sõjakohtute seadustamise.

Eelnõu on välja töötatud riigikaitseõiguse revisjoni raames, mille ühe teemana analüüsiti kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erandite kehtestamise vajadust erinevates kriisiolukordades.

Eelnõu eesmärk on tagada erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal süüteo- ja kohtumenetluste kiire ja tõhus läbiviimine ning kohtute ressursi parem ja säästlikum kasutamine.

Süüteoasjade menetlemiseks planeeritud menetlejate, prokuratuuri ja kohtute ressurss ei pruugi olla piisav, et viia süüteo- ning kohtumenetlusi läbi samaväärselt tavaolukorraga ka erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras, kus töökoormus võib kasvada või on süüteoasjade, tsiviil- või haldusasjade menetlemine muudel põhjustel raskendatud. Seetõttu on eelnõus esitatud muudatused, mis võimaldavad kiiremat menetlust ja õigusemõistmise läbiviimist või annavad rohkem aega menetlustoimingute tegemiseks.

Kriminaalmenetluses lihtsustatakse dokumentide vormistamise ja tõlkimise korda, kehtestatakse erisused erinevate toimingute tähtaegade osas, nähakse ette võimalus kohtuotsuse viivitamata täitmisele pööramiseks ning erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu menetluste peatamiseks.

Kriminaalasja menetluse peatamisega kaasneb ka kriminaalasja aegumise peatumine. Väärtegude aegumine peatub erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajaks. Kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada jätkuvalt kokku kuni seitse ööpäeva. Lisaks pikeneb jälitustoiminguks loa vormistamise ja isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemisest teavitamise aeg.

Kohtute töökorraldust muudetakse paindlikumaks. Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Ühtlasi tekib riigikohtu esimehele õigus moodustada riigikaitsekolleegium ning käivitada see sõjaseisukorra ajal maakohtu või ringkonnakohtu juures riigi kaitsevõime ja kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks.

Lisaks on eelnõu järgi võimalik edaspidi kohtuistungeid pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, näiteks massiliste süütegude korral, kui see on õigusemõistmiseks vajalik.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses nähakse samuti ette, et erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast tulenevatel erandlikel asjaoludel võib menetluse peatada ja anda kohtule võimalus vaadata asi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. 

Seadus on kavandatud jõustuma koos riigikaitseseadusega 1. jaanuaril 2021. aastal.