Menu

Langenud puud lõhkusid moodsa piiri katselõigu

  • Kirjutas BNS

Fotod: ANDREI JAVNAŠAN/Võrumaa Teataja

Oktoobri lõpus Lõuna-Eestit räsinud tormiga kukkusid Eesti idapiiri ligi kahe kilomeetri pikkusele katselõigule puud ja purustasid nii sealsed seadmed kui ka viivitus- ja loomatõkkeaia, kirjutab Postimees.

Tarast üleronimise tõkestamiseks mõeldud okastraat jäi tüvede ja okste alla, mis tekitasid üle tara kahe riigi vahele silla. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) hinnangul võib kahju mõõta kümnetes tuhandetes eurodes. «Katselõigul lõhkusid puud tara ja tehnikat, mis seal peal oli. Muus osas, kus taristut ei ole välja ehitatud, olid paljud kohad puude tõttu muutunud läbipääsmatuks,» ütles PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev. «Palju räägiti elektri kadumisest ja nii edasi, aga meie piiriribale tegi see torm päris mitmes kohas reaalselt varalist kahju.»

Piirivalvurid langenud puude tõttu viga ei saanud, ent pärast tormi pidi suur osa neist tegelema tormikahjude likvideerimisega, et patrullteed oleksid üldse läbitavad.

Belitševi sõnul näitab see lugu hästi, miks on riigil tarvis piiririba jaoks rohkem maad osta. Algul osteti piiri jaoks maad kümne meetri ulatuses. Pärast katselõigu valmimist sai selgeks, et sellest ei piisa. «Me nägime, et kümne meetri peale ehitamine on palju keerulisem ja kulukam. Valvamise kontekstis: kui meil on ainult kümme meetrit maad ja piir liigub suurte muutustega, mitte sirgjooneliselt, siis ka meie seiretehnika peab olema tihedam, kui vaateväli on piiratud,» rääkis Belitšev.

Niisiis saigi eelmisel aastal tehtud otsus osta sõltuvalt piirilõigust lisaks veel 10–30 meetrit maad. Sellesügisene torm tõi nüüd kolmandagi põhjuse: piiritaristut, valvetehnikat ja piirivalvureid ohustavad langevad puud. Lisamaade väljaost käib praegu hoogsalt. Oktoobri seisuga oli tehinguid tehtud 567 000 euro eest. «Kui on metsaala, siis me vajame natukene rohkem maad, et piiri visuaalselt paremini jälgida. Kui on lagedamad alad, siis saab meie seiretehnika seda lihtsamini jälgida. Me arvestame ka sellega, kuidas piiri läheduses taristu on. Kellegi maja ei sooviks me ära ostma ja lõhkuma hakata,» ütles Belitšev.

Üks hoone koos maaga on piiriehituseks tulnud siiski kokkuleppel omanikuga soetada. Maatüki ostusummale lisab riik ka motivatsioonitasu, et inimesed oleksid altimad oma maad müüma või sellest tükki jagama. Osal juhtudel aga maad otseselt riigi omandisse ei osteta, vaid seatakse servituut, mis kohustab omanikku lubama riigil kinnistut kasutada. «Peamiselt puudutavad need juurdepääsuteid piirilõikudele. Sealt ei ole mõtet inimese maad ära osta ja seda kaheks kinnistuks lõigata, vaid sellisel juhul me seame teedele servituudi, mida inimene teab maa kasutamisel arvestada,» selgitas Belitšev.

Piirehituse esimese etapi jaoks – 23 ja poole kilomeetri pikkune lõik kolmikpunktist Luhamaani – on peaaegu kõik maatükid soetatud või kokkulepped tehtud. «Hetkel on käimas hankemenetlus, kus ootame ettevõtete pakkumisi taristu ehitamiseks,» ütles Belitšev.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on detsembri keskpaigas. Siis saab valida võitja ja kui keegi hanke tulemusi vaidlustama ei hakka, läheb ehitus lahti tõenäoliselt järgmisel aastal. «Kui kõik läheb hästi, siis meil kulub ühe hankemenetluse peale veidi vähem kui aasta. Ehituse peale läheb umbes kolm aastat. Eelduslikult aastal 2026/2027 võiks valmis olla,» sõnas Belitšev.

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD