Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud seaduse, millega tõstetakse aprillist pensionide baasosa 7 euro võrra.

Eelnõu seadusena vastu võtmise poolt hääletas 76 riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. 

Valitsuse algatatud seaduse kohaselt tõuseb pensioni baasosa 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt 7 eurot ja keskmise pensioni tõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione.

Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

Eesti vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõige kõrgem. 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 47,5 protsenti vanemaealistest. Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad Euroopas. 2018. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast 41 protsenti, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.

Kanepi vallas on lõppenud nii gümnaasiumi direktori kui haridus- ja noorsootöö spetsialisti konkurss, kusjuures koolijuhiks kandideerib ka inimene Bangladeshist, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Kanepi vallavanema Piret Rammuli sõnul lõppes eelmise pühapäevaga koolidirektori konkurss ning sel nädalal on vestlusvoorud. Kandidaate oli alla kümne, tingimustele vastas neist neli-viis. «Loodetavasti oleme enne kuu lõppu uue direktori välja valinud,» märkis omavalitsusjuht.

Käimas on ka haridus- ja noorsootöö spetsialisti konkurss. «Ka seal on neli-viis tõsiselt võetavat kandidaati. Tegime täiesti uue ametikoha: seni olid kultuur, haridus ja noorsootöö koos. Juba ammu oli jõutud äratundmisele, et seda on ühele inimesele liiga palju. Samuti näitab elu, et haridusele on vaja enam rõhku panna,» tõdes Rammul.

Järgmisel aastal on plaanis tõsisemalt ette võtta Kanepi gümnaasiumi hoone renoveerimine, et kool saaks ühekorraga korda. «Muidu on nagu Tallinna linn, mida ehitatakse kogu aeg. Teha tuleb seda valla eelarvest, sest häid programme mujalt raha saamiseks praegu ei ole. Kui mingi võimalus avaneb, seda kindlasti kasutame,» sõnas vallajuht.

Riigi pakutud võimalusega muuta gümnaasium põhikooliks Kanepi kaasa ei läinud, kuigi sellega oleks kaasnenud rahasüst koolimaja kordategemiseks. «Ainult selle pärast, et raha saada, ei ole ka mõistlik oma gümnaasiumi põhikooliks teha. Niikaua kui on õpilasi, me selle säilitame. Gümnaasiumiastmes pole hulk aega nii palju õpilasi olnud kui nüüd – 40. Uus direktor tuleb kindlasti gümnaasiumi, mitte põhikooli juhtima,» toonitas Rammul.